Váábu Maati tupe

Kove: Mia Vuomajoki

Tave-Lappi, Aanaar, Lemmee aalmuglâšmecci


 

Váábu Maati aassâmkieddi lii ohtâ Lemmee aalmuglâšmeecci tivrâs ärbienâdâhčuásáttuvâin. 1900-lovo aalgâst rahtum tupe tuáimá tááláá ääigi ävđintuppeen.

Váábu Maati tupe lii Lemmee aalmuglâšmeecci tavenuorttârääji aldasijn, Paajeeb Lággujäävri maadânuorttii riddoost. Váábu Maati aassâmkieddi lii njaskum koške nijtto, mii pisoi jolgâdin kuáđuttem, nijttem já tuolmâm áánsust. Uccâ tuuvááš lii huksejum iivvijn 1903–1905, mast Váábu Matti aasâi perruinis pirrâ ive 1917 räi. Aassâmkiedist lâi talle meiddei äitti já naavit, mut toh láá ivij mield lappum. Maŋeláá tupe lâi Váábu Maati perruu kuálástustoorjâpäikkin.

Váábu Maati aassâmkieddi lohtui ive 1981 uássin Lemmee aalmuglâšmeecci. Meccihaldâttâs tivodij tuve ävđintuppeen ive 1994. Tivodem tohhui Váábu Maati kaandâ ravvui miäldásávt, vâi tuve algâalgâlâš olgohäämi siäiluččij. Šiljo lii nijttum ive 1997 rääjist, já ton roobdâin láá suávih já miestuuh njaskum meddâl kiedi jolgâdin siäiluttem várás. Vandârdeijei lihâdem oovded šiljo pissoom jolgâdin.

Áávusorroomääigih

  • Ko Váábu Maati tupe lii ävđintupe, te tot lii ovttuu áávus já tupán uápásmem lii nuuvtá.
    • Čuásáttuvâst iä lah pargeeh.

Ohtâvuođâtiäđuh

Jotteemohtâvuođah já káártáh

Autoin

  • Aldemustáá Váábu Maati aassâmkiedi piäsá Aanaar - Aŋŋel -maađijjist (nr 9553). Suullân 24 km keččin Anarist rátkoo Pááđáár kuávlun Pááđáárskäiđi -nommâsâš mecciautomaađij, mon pellâst kalga juátkiđ määđhi vääzin. Aassâmkiädán lii maađij pellâst mätki suullân kulmâ kilomeetter. Kiäinu ij lah merkkejum miäcán.

Almos jotteemohtâvuođah

  • Váábu Maati kiädán iä lah almos jotteemohtâvuođah.

Šleđgâlâš káártáh

Palvâlusah

Lihâdemiästulij palvâlusah

  • Čuásáttuvâst iä lah palvâlusah lihâdemiästulijd.

Čuásáttuv hoittáá: Meccihaldâttâs, Laapi Luándupalvâlusah (suomâkielân) (Lapin Luontopalvelut).

Taan siijđo čujottâs lii aanaar.lundui.fi/vaabumaatitupe.