Njellim vuojâttemrääni čácádâhkiäinu

Njellim vuojâttemrääni sajadâh SuomâstTave-Lappi
Aanaar (www.inari.fi)
Aanaar meccituálukuávlu
Kuávlu tipšo Meccihaldâttâs 

CNjellim čäcivandârdemkiäinu lii uáli šiev peivimätkičuosâttâh kanotijguin jotteid. Kiäinu vuolgâ- já nuuhâmsajeh láá Njellim siijdâ já ton palvâlusâi alda. Veikkâ kiäinu jotá-uv viehâ alda aassâmkuávlui lappâd, te tot lii uáli meccieennâmlágán. Riddoin iä aasâ ennuv ulmuuh. Riddomeecih láá luándutiileest já čääsih láá kirkkâdeh já rähtihánnáá.

Kiäinu luándu lii Aanaar kuávlun tijpâlâš koškessiähá enâdâh pecimecijdiskuin, varijdiskuin já časijdiskuin. Luudijn ij pyevti leđe huámmášhánnáá tirlihháá já čuáđgi, mon vuobdâid uáiná tyelli tälli riddoin. Eres čäciluudijn puáhtá uáiniđ aainâs-uv tuhtuu já kuálsi. Meid čiehčâ, mii oro täälvi Afrika koskâuásist, máccá jyehi ive teehi piervâldiđ. Tom puáhtá kuullâđ tâi uáiniđ skirviittâlmin ollâgâsâst almeest.

Kiäinu piällást oinuusteleh pasâttâsah puáris muorâamnâsij vuojâttem várás rahtum rakânâsâin. Toh láá šaddaaš 1920-lovvoost. Ton ääigi rahtui eres rakânâsâi lasseen kuhes vuojâttemränni Koskmuujäävrist Njellimjáávrán puáttee kooldâi vuojâttem várás. Čácádâhkuávlu meecih kieđâvuššojii vuossâmustáá taalvij 1924–1929 ääigi. Ton ääigi stuárráámusah muorah čuáppojii, já kooldah vuojâttuvvojii juuvâi já jaavrij mield Aanaarjáávrán já tobbeen Paččvei mield sááhá kuuvl Jieŋâmeerâ riidon. Museovirgádâh lii ovdiištâm vuojâttemrääni. Ton ooleest lii Meccihaldâttâs rähtim láávu já tulâstâllâmsaje, já meiddei Aanaar saavoothistorjást muštâleijee uápistemtaavluh.

Kiäinu kukkodâh lii 14 kilomeetterid. Ton jotemân uážžu väridiđ ubâ peeivi iđedist algâehidân. Čääci luáštá kiäinu ääigi 27,8 meetterid. Enâmustáá tot luáštá, 17,6 meetterid, vuojâttemrääni peht Koskmuujäävri já Njellimjäävri kooskâst.

Kuávlu tipšo Meccihaldâttâs, Laapi luándupalvâlusah (Lapin luontopalvelut), čujottâs: Inarintie 46, 99870 Inari.