Lemmeest jotemân, ijjâdmân já tulâstâlmân kyeskih jieškote-uv njuolgâdusah meeci jieškote-uv stielâsijn: kulttuur-, virkosmittem-, tuárispele já raijiittâsstielâsijn. Stielâseh kávnojeh Lemmee oornignjuolgâdusâst (lahtoskárttá 1, sijđo 10, pdf, julkaisut.metsa.fi, suomâkielân).
Jotteem lii räijejum Rovâdâskorže raijiittâsstielâsist, mon siste ij uážu spiehâstiđ merkkejum kiäinuin. Uápámuu meeci raijiittâsvijđoduvváid Kartat (Káártáh) -siijđost já Retkikartta.fist (suomâkielân).
Kunnijât luándu
Jotteem
Ijjâdem
Tulâstâllâm
Roskettes vandârdem
Kuálástem
Muorjij já kuobbârij čuággim
Pyeráin vyeijim já raccastem
Eres njuolgâdusah
Kollekuáivum
Kirdem
Kieldum tooimah Lemmee aalmuglâšmeeccist
Seesooŋkääigih
Torvolâšvuotâ
Kunnijât luándu
Lemmee aalmuglâšmeeccist vandârdem stivrejuvvoo oornignjuolgâdussáin. Páihálijd já aldasiijdâi ässeid kyeskih jieijâs eromâšnjuolgâdusah, moh láá váhá vijđásuboh.
Ele jyevi neetist siskáldâs, mast ulmuuh rikkoh aalmuglâšmeeci njuolgâdusâid. Uápásmuu meid Vandârdemetiketân (Retkietiketti).
Jiellâhellei luovâsin toollâm lii kieldum. Miäccástmist já puásuipargoin kevttum pennuuh pyehtih leđe luovâs ton tooimâ ohtâvuođâst.
Jotteem
Aalmuglâšmeeccist uážžu jotteeđ rijjâsávt vääzin, muotâkammuiguin, čuoigân, suuvân já miälun eereeb Rovâdâskorže raijiittâsstiellâs.
Ijjâdem
Uánihisáigásâš ijjâdem lii loválâš pirrâ aalmuglâšmeeci, eereeb:
- Rovâdâskorže raijiittâsstiellâs, kost ijjâdem lii kieldum.
- Lemmeeleevist Njurgoiluohtâ-Kollehaammân kooskâst ijjâdem lii loválâš tuše enâdâhân merkkejum puddâ- já tulâstâllâmsoojij já tuuvij kulen sehe enâdâhân merkkeum ijjâdemsoojijn.
Ävđintuveh láá luvâttâllum Palvâlusah -siijđost. Puoh Lemmee tuveh, láávuh já tulâstâllâmsajeh kávnojeh Retkikartta.fist (suomâkielân).
Tulâstâllâm
Ávustuulâ cokkiittem lii aalmuglâšmeeccist loválâš tuše tipšum tulâstâllâmsoojijn, moh láá merkkejum káártán já enâdâhân, já kevttimáin tuše toos uáivildum muorâid, moh láá ton sajan puohtum. Ovdâsvástádâs lii ain tuulâ cokkiitteijest. Mätkivyeššee kevttim lii loválâš tobbeen kost jotteem-uv lii loválâš.
Meeci tuárispele stielâsist tulâstâllâm lii loválâš meid eres saajeest ko tipšum tulâstâllâmsoojijn, ij kuittâg vuálá kilomeetterpele keččin huksejum tulâstâllâmsaajeest. Tuulâ cokkitmân puáhtá kevttiđ tuše eennâm alne leijee koške oovsijd, riisijd já eres ucceebárvusijd eennâmmuorâid. Mecci- já sinopuáluváruttâs ääigi:
Roskettes vandârdem
Lemmee aalmuglâšmeecist já Kollekiänust iä lah lyeniliteh siähálâspasâttâs várás. Tuálvu fáárustis tom, maid puohtih.
- Njurgoiluovtâ parkkisaajeest láá liteh siähálâspasâttâs, laasâ já patterij várás. Siähálâspasâttâsliteh láá meid jyehi tuve ohtâvuođâst. Mij tuáivup kuittâg, ete tun tuálvuh jieš ruskijdâd meddâl enâduvvâst, tondiet ko pasâttâsâi jođettem kuáđá enâdâhân luodâid já tot toovât ruojâ.
- Tuše purrâmâšpasâttâid já eres biopasâttâsâid tun uážuh kyeđđiđ vuoiŋâstemsaje komposthiivsigân tâi kompostorân.
Puávtáh kevttiđ uccâ meerijd putes pááppár teikkâ paahvi tuulâ cokkiitmân olgotulâstâllâmsoojijn tâi ävđintuve teikkâ kuáđi tullâsaajeest. Eres pasâttâsâid – nuuvtko aluminfolio siskeldeijee paakâid tâi lastikijd – ij uážu puáldiđ tuulâst, tondiet ko tain sättih šoddâđ mieskâmettumis pasâttâsah já mirhâliih kaasuh.
Kuálástem
Runneuággum já uággum lii loválâš aalmuglâšmeeci jaavrijn já lááduin. Virdečaasijn Lemmeest kuálástem várás váttoo kuolijtipšommáávsu (eräluvat.fi, suomâkielân) lasseen sierânâs kuálástemlope Lemmenjoki (Lemmee) 1562 (eräluvat.fi, suomâkielân) já meeci stuárráb juhâčassijd lope Juutuanjoki (Juvduu) 1578 (stielâseh 4-5, eräluvat.fi, suomâkielân). Koijâd lase stágguluuvijn Paje-Laapi luándukuávdáá äššigâspalvâlemsaajeest.
Kuálásteijee kalga tärhistiđ kuálástemraijiittâsâid čujottâsâst kalastusrajoitus.fi (suomâkielân).
Muorjij já kuobbârij čuággim
Muorjij já eres kuobbârij ko muorâst šaddee kuobbârij čuággim lii loválâš, peic jis jotteemraijiittâsah estih tom.
Pyeráin vyeijim já raccastem
Pyeráin vyeijim já raccastem lii loválâš tuše merkkejum kesivandârdemkiäinuin.
Kirdem
Áimuskiijpâiguin puáhtá siäivuđ áimujotolâhlájádâs ovddijd Jäkäläpää já Martiniiskopalo kirdemsoojijd jieijâs vastuin. Mudoi áimuskiijpáin siäivumân taarbâš love.
Kollekuáivum
Kollekuáivum aalmuglâšmeeccist lii loválâš tuše kuáivuttâhlaavâ miäldásijn kollekuáivumkuávluin. Kollekuáivumtooimân taarbâš love (suomi.fi, suomâkielân).
Eres njuolgâdusah
- Aanaar kieldâ pele vijđodâh meeccist kulá sämmilij päikkikuávlun. Sämmilijn algâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid, meid puásuituálu iävtuh torvejuvvojeh.
- Lemmee aalmuglâšmiäcán iä vuobduu miäcástemloveh, mut páihálijn ässein lii vuoigâdvuotâ miäcástiđ aalmuglâšmeeccist.
- Tutkâmtoimâ, tábáhtumij ornim já ovdâmerkkân elleekuuvij tâi máinusij kuvvim enâduvâst váátá ain love Meccihaldâttâsâst. Lasetiäđuh tárbulijn luuvijn: tutkâmuš- já jotteemloveh (metsa.fi, suomâkielân) já tábáhtusâi loveh já almottâseh (metsa.fi).
- Lemmee aalmuglâšmeeci kiäinui já ráhtusij kevttim irâttâstooimâst váátá ain máávsu já kiärdášuvvee irâttâskiävtu várás kalga leđe sopâmuš Meccihaldâttâssáin (metsa.fi, suomakielân). Peivikuáhtásiih kevttimmáávsuh máksojeh Eräluvat-viermikäävpist (eraluvat.fi, suomâkielân).
- Jotemân, moottorriäidui já áimuskiijpâi kevttimân sehe ijjâdmân já tulâstâlmân kyeskee raijiittâsah iä kuoskâ virgeomâhâštoimáid, moi várás lii lope suojâlemnjuolgâdusâi miäldásávt.
- Poccui kuáđuttem já toos lohtâseijee puásuipargoh láá aalmuglâšmeeccist lováliih puásuituálulaavâ miäldásávt.
Kieldum tooimah Lemmee aalmuglâšmeeccist
Aalmuglâšmeeccist láá kieldum čuávuvááh luándu nubástuttee tooimah, eereeb spiehâstuvah, moh láá mainâšum oornignjuolgâdusâst:
- Penuvráiđoin vyeijim.
- Moottoráin tuáimee jotteemriäidui (meid moottorkárbá já čäcijeti) kevttim.
- Aijui rähtim já eennâmamnâs väldim.
- Rakânâsâi, maađijij já ruustigij rähtim.
- Ellei pivdem, koddem tâi atâštem sehe toi peesij väldim já vahâgittem.
- Pennui toollâm luovâsin.
- Luonnim.
- Eres tooimah, moh sättih nubástuttiđ kuávlu luándutile tâi vaiguttiđ epihiäđulávt ton šadoi tâi ellei siäilumân.
Lemmee oornignjuolgâdus
Seesooŋkääigih
Váldu-uási Lemmee aalmuglâšmeeci suullân 30 000 kuásástellest iälá meeccist kesiääigi. Alemus seesooŋk pištá kesimáánu loopâst čohčâmáánu loopân. Enâmustáá jotteeh láá Rovâdâskoržeest já Kollekiäinust.
Torvolâšvuotâ
Uápásmuu vandârdemčuosâttâhân muuneeld. Määđhi várás kannat skappuđ Lemmee olgonjotteemkáártá. Kiäinu alne pisottâllâm já šoŋŋâennustusâi čuávvum iššeed määđhi luhostuumist. Kannat väldiđ čielgiđ meiddei meccipuáluváruttâstiileest.
Keejâ meiddei vandârdemčuosâttuvvâd äigikyevdil-sijđo.
