Äššigâspalvâlus já uápistem

Tárbulijd káártáid já luuvijd finnee täin soojijn.

Oovtâstpargopeelij faallâm palvâlusah Piilola pálgá alda

Juuhâmčääci

Čääci lii iänááš juvâttettee ubâ kuávlust. Juuvâi já kolmâkäldei čääci lii pyereeb ko jävričääci. Luándučaasij kevttim lii kuittâg juáhháá jieijâs ovdâsvástádâsâst. Lieggâ peeivi čääsi kannat vuoššâđ.

Pasâttâshuolâttâs

  • Ävđintuuvijn já láávuin láá pasâttâsliteh, mut vandârdeijeeh avžuuttuvvojeh pyehtiđ mieskâhánnáá luonijd meddâl meecist já šlajâttâllâđ taid. Biopasâttâsâid puáhtá pieijâđ koškehiivsigân.   
  • Lyenettes vandârdem

Puáldimmuorâhuolâttâs

  • Ävđintuuvijn sehe láávuin láá puáldimmuorah já ákšu muorâi luáddumân. Keevti muorâid šiäštulávt. 
  • Puáldimmuorâhuolâttâs tábáhtuvá tälviv moottorkiälháiguin.

Huolâttâsâst västideh

Hiivsigeh

  • Jyehi ävđintuuveest já láávust lii koškehiivsig.

Ijjâdem

Teltastâllâm já láávuh 

  • Piilola pálgá Suomâpiäláá uásist, Vääččir meccikuávlust, teltastâllâm lii loválâš juáhháá vuoigâdvuođáin (suomâkielân).
  • Avžuuttuvvoo, et jotteeh cegâtteh leeirâs ävđintuvij já láávui aldasáid, ko tain lii meid tulâstâllâmsaje já koškehiivsig.
  • Taažâst, Paje-Paččvei aalmuglâšmeecist, teltastâllâm lii loválâš jyehi saajeest Piilola pálgá piällást.
  • Piilola pálgást láá kyehti láávu:
    • Koldemjäävri láávu lii Koldemjäävri uárjiriddoost, 14 km keččin pálgá máddáápiäláá vyelgimsaajeest.
    • Pálgá nubbe já tavemus láávu lii Svarbrysttjørna-nommâsii jäävri maadânuorttii riddoost suullân 2 km keččin pálgá Taažâ pele vyelgimsaajeest.

Ävđintuveh 

Eres palvâlusah