Äššigâspalvâlus já uápistem

Tárbulijd káártáid já luuvijd finnee täin soojijn.

Oovtâstpargopeelij faallâm palvâlusah Piilola pálgá alda

Juuhâmčääci

Čääci lii iänááš juuhâmtohálâš ubâ kuávlust. Juuvâi já kolmâkäldei čääci lii pyereeb ko jävričääci. Luándučaasij kevttim lii kuittâg juáhháá jieijâs ovdâsvástádâsâst. Lieggâ peeivi kannat čääsi kuittâg vuoššâđ.

Pasâttâshuolâttâs

  • Ävđintuuvijn já láávuin láá pasâttâsliteh, mut vandârdeijeeh avžuuttuvvojeh pyehtiđ mieskâmettumijd ruuskijd meddâl meeccist já šlajâttâllâđ taid. Biopasâttâsâid puáhtá pieijâđ koškehiivsigân. 
  • Pirrâs šeštee astojotteem

Puáldimmuorâhuolâttâs

  • Ävđintuuvijn sehe láávuin láá puáldimmuorah já ákšu muorâi luáddumân. Ama kiävtáh muorâid šeeštin.
  • Puáldimmuorâhuolâttâs tahhoo iänááš tälviv moottorkiälháiguin.

Huolâttâsâst västideh

Koškehiivsigeh

  • Jyehi ävđintuuveest já láávust lii koškehiivsig.

Ijjâdem

Teltastâllâm já láávuh

  • Piilola pálgá Suomâpiäláá uásist, Vääččir meccikuávlust, teltastâllâm lii loválâš jyehialmaavuoigâdvuođáin (ymparisto.fi, suomâkielân).
  • Avžuuttuvvoo, et leirâdâttâm tábáhtuuččij ävđintuvij já láávui aldasáid, ko tain lii še tulâstâllâmsaje já koškehiivsig.
  • Taažâst, Paje-Paččvei aalmuglâšmeeccist, teltastâllâm lii loválâš jyehi saajeest Piilola pálgá pellâst.
  • Piilola pálgást láá kyehti láávu:
    • Koldemjäävri láávu lii Koldemjäävri uárjiriddoost, 14 km keččin pálgá máddáápiäláá vyelgimsaajeest.
    • Pálgá nubbe já tavemuš láávu lii Svarbrysttjørna-nommâsii jäävri maadânuorttiiriddoost suullân 2 km keččin pálgá Taažâpiäláá vyelgimsaajeest.

Ävđintuveh

Eres palvâlusah