Pänituoddâr luándu

8.5.2024
Avveeljuuvâ Kuldal láigukámppá: Tupe lii kiddâ 20.6 räi puálutorvolâšvuođâ keežild. Tivvoomtooimah olášuttojeh algâkeesist. Tupe lii väridemnáál viermikäävpist oppeet 21.6. rääjist.

Kuorbâ tuoddârij já mecij eennâm

Pänituoddâr kuávlu källeevuáđu kulá iänáážin Säämi granuliitstielâsân, mii olá Tave-Taažâst Suomâ Säämi pehti Kuáládâhân. Granuliit keežild eennâm lii väniraavâdlâš já suvráá, já tot ij addel máhđulâšvuođâid meendu maaŋgâpiälásii tâi riges šaddodâhân. Meccikuávlu juáhás eennâmhamij tááhust ruávásávt taveuási tuodârkuávlun já maadâuási värikuávlun. Meccikuávlu alemus tuodâr lii pänituodâr (531 m).

Kuávlu čääsih kolgeh iänáážin Aanaarjáávrán, mii kulá Paččvei čácádâhân. Avveeljuuhâ uálgisuorgijnis lii meeci tergâdumos juuhâ. Jaavrijn merhâšitteemusah láá Pänijävri, Kaareehjävri já Rávdujävri. Eennâm luptânem keežild majemuu jieŋâpaje maŋa ittáám merâpojij meerhah láá tááláá ääigi joba 152 m meerâ paajaabeln. Avveeljuuvâ Ryettikuoškâ riddosteligeh láá šoddâm merâpojij ääigi.

Tavekuávlu kuácceevyevdi

Jieŋâpaje maŋa kuácceevuovdij já suáhivuovdij vijđoduvah láá čuuvtij mulsâšuddâm Pänituoddâr kuávlust. Tááláš kuávlu lii tijpâlâš Aanaar Säämi kuorbâ pajoseennâm, mast vátávááh šaddošlaajah láá čokkânâm stuorrâ juuvâi vuomijd. Ohtâ fijnásumosijn juhâpiällái šlaajâin lii kaarleväldisuábbi, mon Linné tovle kaastij Ruotâ kunâgâs Kaarle XII kunnen. Juhâpiälláin kuáhtáá meiddei piäivááčalme, puurrâmrääsi, kuorgâheertâ, riddoruostâ já sämiskaje. Tuoddârijd mučásmitteh káránâsmyerji, tuolbâtooŋâs já kuorgâtooŋâs.

Pecivyevdih láá Pänituoddâr meccikuávlust táváliih. Meccipuáluh láá tussim meccikove eromâšávt 1700-lovvoost, mon puátusin suullân 250-ihásiih täsiahasiih vyevdih láá táváliih. Avveeljuuvâ máddáábeln lebbân äpijegij kuávlu, mii lii jegij já kuolbânij korguus mosaik. Poccuid äpijeegih láá merhâšittee kesikuátumeh, mut vandârdeijei kuávlu lii kesiääigi vaigâd jotteeđ.

Vuovdij já tuoddârij loddevalje

Pänituoddâr meccikuávlu elleevalje oovdâst tijpâlii boreallii kuácceevyevdi šlaajâid. Loddevalje lii tavveen jottei uápis. Kuosâvuovdijn puáhtá kuáhtáđ kuácceelode, muorâkuáráttuv já säpligoppuu. Jottee piäiváliih skipáreh láá riävská, sämicissááš já kuávská. Tuoddârijn puáhtá čuávvuđ piehâin sodâstâllâm, já meiddei kuáskimist lii meecist pessimsaje. Jeegijn já tuoddârijn láá jienniis puškolodeh já piiččuseh.

Avveeljuuhâ - kollejuuhâ

Avveeljuuhâ kuulgijd čäcijyehheekuávlust Iänuduv Piäldutuoddârijn já tot kolgá Lemmee aalmuglâšmeeci maadâuási čoođâ já Pänituoddâr meccikuávlun. Puohnâssân juuvâ kukkodâhhân šadda 184 km. Juhâpiällást iä lah ässeeh eereeb mottoom táálu ovdil ko tot puátá Avelân, Aanaar kieldâ haldâttâhkuávdážân. Aanaarjáávrán lyeštidijnis Avveeljuuhâ hämmee stuorrâ njálmádâhkuávlu já páihálii loddeparadiis. Tondiet ko juuhâ kolgá asâhánnáá enâmij čoođâ, te ton riidon ij peesâ autoin mudoi ko Aanaar já Kittâl koskâsii maađijist Avveel Maatist sehe Kuttoor siijdâst.

Suomâ tobdosumos kollejuuhâ kolgá ihečyeđe tassaaš tábáhtum kolleruámustem tábáhtussoojij já táálái kollekuáivumkuávlui čoođâ. Kollekuáivooh pargeldeh ain-uv aktivlávt jieijâs väldidmijn uálgijuuvâi piälláin. Juuvâ ivnáás historjá piämmá mielâkuvviittâs, já ton enâduvah láá korguuh ovdil ko juuhâ čiälgá já muhâttâl Avveel kuávdáá aldasijn já juuvâ njálmádâhkuávlust. Eskin majemuu kuulmâlov kilomeetter määđhist juuhâ kobdán já ton riddoin tiettuuškyetih aassâmtááluh. Loopâst tot vijđán neljihâškilomeetterij vijđosâžžân njálmádâhhân, mon suolluin já njaargâin šaddeh luhteeh já suávih. Tooid lii máhđulâš uápásmuđ tuše časij mield jotemáin.

Avveeljuuvâ čääsih lyeštih Aanaarjäävri já Paččvei pehti Jieŋâmeerân. Aanaarjäävri luándutilán vaaigut čäcitääsi heiviittâllâm, mii tahhoo tondiet ko Paččvei vyeimilájádâsâi čäcivuárháid kalga tassiđ. Čäcitääsi pajanem algâkeesist hettee cuávis riddoin pessejeijee ludij pessim. Meiddei kyelinaalijd čäcitääsi heiviittâllâm vaaigut. Avveeljuuvâ njálmádâhkin ij šeštuu čäcitääsi heiviittâllâm vaikuttâsâin, mut liijká tot lii ohtâ merhâšitteemusâin Aanaar loddečuosâttuvâin.