Kuorbâ tuoddârij já mecij eennâm

Pänituoddâr kuávlu källeevuáđu kulá iänáášSäämi granuliitstielâsân, mii olá Tave-Taažâst Suomâ Säämi pehti Kuáládâhân.Granuliit taha uccááraavvâdlâš já suvrâ šaddoeennâm, mii ij addeelmáhđulâšvuođâid meendu maaŋgâpiälásâš tâi riges šaddodâhân. Meccikuávlu juáhásiänááš taveuási tuodârkuávlun já maadâuási värikuávlun. Meccikuávlu alemustuodâr lii pänituodâr (531 m).

Avveeljuuhâ. Kove: Veikko Vasama

Kuávlu čääsih kolgeh iänááš Aanaarjáávrán, miikulá Paččvei čácádâhân. Avveeljuuhâ uálgisuorgijnis lii meccikuávlu tergâdumosjuuhâ. Jaavrijn merhâšitteemusoh láá Pännijävri, Kaareehjävri já Rávdujävri.Eennâm luptânem lii toohâm ton, et majemuu jieŋâpaje maŋasiih merâpojij meerhahláá tááláá ääigist joba 152 m paajaabeln meerâ. Avveeljuuvâ Ryettikuoškâriddostelligeh láá šoddâm merâpojij ääigi.

Tavekuávlu kuácceevyevdi

Jieŋâpaje maŋasâš ääigi kuácceevuovdij jásuáhivuovdij vijđesvuođah láá čuuvtij molsâšuddâm Pänituoddâr kuávust. Tááláškuávlu lii tiijpâlâš Aanaar Säämi kuorbâ pajoseennâm, mast rantus šaddošlaajahláá čokkânâm stuorrâ juuvâi leevijd. Ohtâ fijnásumosijn juhâpiällái šlaajâinlii kaarleväldisuábbi, mon Linné äiginis nomâttij Ruotâ kunâgâs Kaarle XIIkunnen. Juhâpiälláin kuáhtáá meiddei piäivááčalme, puurrâmrääsi, kuorgâheertâ,riddoruostâ já sämiskaje. Tuoddârijd mučásmiteh káránâsmyerji, tuolbâtooŋâs jákuorgâtooŋâs.

Pecivyevdih láá Pänituoddâr meccikuávlusttáváliih. Meccipuáluh láá tussim meccikove eromâšávt 1700-lovvoost, monpuátusin suullân 250-ihásiih täsiaahasiih vyevdih láá táváliih. Avveeljuuvâmáddáábeln lebbân äpijegij kuávlu, mii lii hormišis jegij já kuolbânij mosaiik.Poccuid äpijeegih láá merhâšittees kesikuáttumenâmeh, mut vandârdeijei kuávlulii kesiääigi vaigâd jotteeđ.

Vuovdij já tuoddârij loddevalje

Pänituoddâr meccikuávlu elleevalje oovdâsttiijpâlâš boreaalâlâš kuácceevyevdi šlajâstuv. Loddevalje lii tavveen jotteiuápis. Kuosâvuovdijn puáhtá kuáhtáđ kuácceelode, muorâkuáráttuv já säpligoppuu.Jottee piäiváliih skipáreh láá riävská, sämicissááš já kuávská. Piehânjsodâstâllâm puáhtá čuávvuđ tuoddârijn, já meiddei kuáskimist lii meeccistpessimsaje. Jeegijn já tuoddârijn láá jienniis puškolodeh já piiččuseh.

Riävská. Kove: Markus Varesvuo

Avveeljuuhâ - kollejuuhâ

Avveeljuuhâ kuulgijd čäcijyehheekuávlust Iänuduv Piäldutuoddârijn já tot kolgá Lemmee aalmuglâšmeecci máddááuási čoođâ já Pänituoddâr meccikuávlun. Puohnâssân juuvâ kukkodâhhân šadda 184 km. Juhâpellâst iä lah ässeeh eereeb mottoom táálu ovdil ko tot puátá Avelân, Aanaar kieldâ haldâttâhkuávdážân. Aanaarjáávrán lyeštidijn Avveeljuuhâ taha váldálâš njálmádâhkuávlu já páihálii loddeeparatiijsâ. Ko juuhâ kolgá asâhánnáá enâmij čoođâ, te ij ton riidon uulât avdoin ovdil ko Aanaar já Kittâl koskâsâš maađijjist Avveel Maatist sehe Kuttoor siijdâst.

Suomâ tobdosumos kollejuuhâ kolgá ihečyeđe tuávážii kolleruámustem tábáhtussoojij já táálái kollekuáivumkuávlui čoođâ. Kollekuáivooh pargeldeh ain aktijvâlávt väldidmijdis uálgijuuvâi piälláin. Juuvâ ivnáás historjá piämmá mielâkuvviittâs já ton enâduvah láá ruámšáámuš muddoost ovdil juuvâ rávhudem já muhâttâllâm Avveel kuávdáá piälláin já juuvâ njálmádâhkuávlust. Eskin majemuu kuulmâlov kilomeetter määđhist juuhâ kobdán já tot finnee paldâsis ässeid. Loopâst tot vijđán neljihâškilomeetterij vijđásâš njálmádâhhân, mii šadda luhteelágán já suáhilágán suolluin já njaargâin. Tooid lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ tuše časijmield.


Avveeljuuvâ čääsih lyeštih Aanaarjäävri já Paččvei pehti Jieŋâmeerân. Aanaarjäävri luándutilán vaikut čäcitääsi heiviittâllâm, mii tahhoo Paččvei vyeimilájádâsâi čäcivuárhái tassiimân. Čäcitääsi pajanem algâkeesist áštá cuávis riddoin pessejeijee ludij pessim. Meiddei kyelinaaliijd čäcitääsi heiviittâllâm vaikut. Avveeljuuvâ njálmádâhgin ij šeštâšuu čäcitääsi heiviittâllâm vaikuttâsâin, mut liijká tot lii ohtâ merhâšitteemušâin Aanaar loddečuásáttâsâsâin.

 

Meccihaldâttâs olgosadalduvvah (julkaisut.metsa.fi, suomâkielân)