Aanaar - ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje

Aanaarjävri lii lamaš ulmui tááhustmerhâšittee kuávlu ovdâhistorjá rääjist. Aassâm pasâttâsah láá kavnum joba 9000ive tyehin. Puárásumos sämmilii aassâm lii tiäđui mield lamaš Aanaar kuávlustjo aldasááid 4000 ihheed tassaaš. Juvduuvandârdemkuávlust Uáđđivei riddoost láá lamaš tovlááh anarâšâitälvisiijdah 1400- já 1500-lovvoin. Tovláá sämisiijdâoornig ääigi sämmiliihassii taalvijd ohtsijn tälvisoojijn já värrejii kiäsán peerâkudij mieldkesikieddiijdsis.


Aanaar kuávlust láá maaŋgah tovlááovdâristâlâš ääigi pase saajeeh, tegu Äijih já Ocomâš, sehe ristâlâš ääigimuštomeerhah, tegu Hävdieennâmsuolluuh já Piälppáájäävri meccikirkko.

Aanaar markkân lii jotteemkiäinui luoddiärustjá lii lamaš ain ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje. Tobbeen iäránuššii játeivâdii nubijdis kuálásteijeeh, pajeulmuuh, luánduiäláttâsáigápuáđuihárjutteijeeh, kollekuáivooh, taaidâreh, tuájáreh, mađhâšemirâtteijeeh jávirgealmaah. Puohhááid aanaarlijd luándu lii eellimpiirâs já stuárráámus uásiáigápuáđuin lohtâs mahtnii luándun. Onnáá peeivi Anarist historjá lii ain-uvmieldi, já tobbeen kuáhtáá vala taan tuoddârij tuompiäláá Säämi já eellim, miimäddiláá lii jo áigáá tassaaš lappum. Anarist láá meiddei uáli čepis páiháliihtuájáreh já taaidâreh, kiäi pyevtittâssááid puáhtá uápásmuđ markkin puuvdâin jápaajijn.

Siida

Sämmilâšmuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida (siida.fi) lii ohtâ Tave-enâmij muččâdumosijn čáitálmâskuávdážijn. Tobbeen puáhtá uápásmuđ sämmilâškulttuurân já Paje-Laapi luándun. Pisovâš já molsâšuvvee čáitálmâsâi lasseen Siidast finnee vandârdemravvim, káártáid já luuvijd ubâ Paje-Säämi kuávlun.

Äijih

Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, suullân 11 km Aanaar markkânist tavenuortâs, paijaan komálâš já kavreseelgâg, ollâ källeesuálui. Suálui kočoduvvoo Äijihsuálujin tâi Äijihkeđgin, motomin tuše uánihávt Äijihin. Suálui lii tuše 300 meetterid kukke, 100 meetterid kubduu já 30 meetterid olluv. Ton olgohäämi lii kuittâg nuuvt čaalmančyeccee, et tast lii šoddâm merhâšijjee luándu-uáinámuš Anarist. Eromâšávt Äijih lii tobdos, vijđáht palvâlum já kunnijâttum anarâšâi pase suálui.

Piälppáájäävri meccikirkko

Piälppáájäävri meccikirkko lii vááijuv 10 km keččin Aanaar markkânist. Tohon vuálgá 5 km kukkosâš päälgis kuulmâ kilomeetter keččin Siidast, Sarviniementie pellâst. Kárbáin jottee puáhtá väzziđ kirho luus Piälppáávuonâst, pálgá kukkodâh lii 3 km. Kirkko lii huksejum ivij 1752-1760 koskâsâš ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, mon äigin kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. Kirhoost tuállojeh muáddi Immeelpalvâlus ivveest já tobbeen meiddei vihkojuvvojeh näimipaarah. Keesiv kirhoost lii uápis.

Ocomâš

Ocomâš (418 m) lii 8 km keččin Aanaar markkânist. Tuoddâr alaččist lekkâs váárdus Aanaarjáávrán, Juvduun, Mudusjáávrán, Myeđhituoddârááid já Juuvâkiellâs tuoddârááid. Päälgis Ocomâžân vuálgá maađij viesterbeln Siida puotâ. Meid Nuorâikuávdáš Vasatokka šiljoost vuálgá 10 km kukkosâš päälgis Ocomâžân.

Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm

Ollâ-Máávrá suálui lii Aanaarjäävri máddáákeččin. Suollust lii 15 meetter kukkosâš, 1-3,5 meetter vijđásâš já 1,5-4 meetter alosâš kuovđâšm, mon vuáđu jieŋâ lii siäilum suddâmettumin jo čuođijd iivijd. Moonnâm iivij ääigi Ollâ-Máávrá kuovđâšm jieŋâ lii kuittâg keessiv suddâm ain eenâb et eenâb, tondiet ko suollust jottee máđhálij fáárust kuovđâšmân puátá liegâsvuotâ.

Aanaarjäävri kuálásteijeeh láá tovle kiävttám jieŋâkuovđâšm kyelikiällárin. Mainâsij mield kuovđâšm lâi 1600-lovvoost pegâlmâs sieidij tuššâdeijee Päiviö Vuolab kiävtust. Taan ääigi Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm lii pivnohis uáinámuš. Suollust lii kärbisruggâ, tulâstâllâmsaje já koškehiivsig. Keessiv suollui piäsá tuše kárbáin, tälviv čuoigân tâi moottorkiälháin.