Siida

Sämmilâšmuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida (www.siida.fi, suomâkielân) lii ohtâ Tave-enâmij muččâdumosijn čáitálmâskuávdážijn. Tobbeen puáhtá uápásmuđ sämmilâškulttuurân já Paje-Laapi luándun. Pisovâš já molsâšuvvee čáitálmâsâi lasseen Siidast finnee vandârdemravvim, káártáid já luuvijd ubâ Paje-Säämi kuávlun.

Äijih

Äijih. Kove: Riina Tervo

Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, suullân 11 km Aanaar markkânist tavenuortâs, paijaan komálâš já kavreseelgâg, ollâ källeesuálui. Suálui kočoduvvoo Äijihsuálujin tâi Äijihkeđgin, motomin tuše uánihávt Äijihin. Suálui lii tuše 300 meetterid kukke, 100 meetterid kubduu já 30 meetterid olluv. Ton olgohäämi lii kuittâg nuuvt čaalmančyeccee, et tast lii šoddâm merhâšijjee luándu-uáinámuš Anarist. Eromâšávt Äijih lii tobdos, vijđáht palvâlum já kunnijâttum anarâšâi pase suálui. Luuvâ lase Äijih.

Piälppáájäävri meccikirkko

Piälppáájäävri meccikirkko lii vááijuv 10 km keččin Aanaar markkânist. Tohon vuálgá 5 km kukkosâš päälgis kuulmâ kilomeetter keččin Siidast, Sarviniementie pellâst. Kárbáin jottee puáhtá väzziđ kirho luus Piälppáávuonâst, pálgá kukkodâh lii 3 km. Kirkko lii huksejum ivij 1752-1760 koskâsâš ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, mon äigin kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. Kirhoost tuállojeh muáddi Immeelpalvâlus ivveest já tobbeen meiddei vihkojuvvojeh näimipaarah. Keesiv kirhoost lii uápis.

Ocomâš

Ocomâš (418 m) lii 8 km keččin Aanaar markkânist. Tuoddâr alaččist lekkâs váárdus Aanaarjáávrán, Juvduun, Mudusjáávrán, Myeđhituoddârááid já Juuvâkiellâs tuoddârááid. Päälgis Ocomâžân vuálgá maađij viesterbeln Siida puotâ. Meid Nuorâikuávdáš Vasatokka šiljoost vuálgá 10 km kukkosâš päälgis Ocomâžân.

Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm

Ollâ-Máávrá suálui lii Aanaarjäävri máddáákeččin. Suollust lii 15 meetter kukkosâš, 1-3,5 meetter vijđásâš já 1,5-4 meetter alosâš kuovđâšm, mon vuáđu jieŋâ lii siäilum suddâmettumin jo čuođijd iivijd. Moonnâm iivij ääigi Ollâ-Máávrá kuovđâšm jieŋâ lii kuittâg keessiv suddâm ain eenâb et eenâb, tondiet ko suollust jottee máđhálij fáárust kuovđâšmân puátá liegâsvuotâ.

Aanaarjäävri kuálásteijeeh láá tovle kiävttám jieŋâkuovđâšm kyelikiällárin. Mainâsij mield kuovđâšm lâi 1600-lovvoost pegâlmâs sieidij tuššâdeijee Päiviö Vuolab kiävtust. Taan ääigi Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm lii pivnohis uáinámuš. Suollust lii kärbisruggâ, tulâstâllâmsaje já koškehiivsig. Keessiv suollui piäsá tuše kárbáin, tälviv čuoigân tâi moottorkiälháin.