Mij avžuuttep
Lemmee luándupäälgis, 4,5 km, mokkekiäinu
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 2 h. Hiäivulâš peivimokkečuosâttâhhân.
Lemmee luándupäälgis jotá Lemmeevyeme ämirij mield puáris pecivyevdist. Uási määđhi kiäinu muhâttâl juhâpiällást já koskâttuvâi jotá tijpâlii puolžâ oolâ. Maccâmmääđhi päälgis jotá kukkeláá juuvâst.
Vuolgâsaje
Lemmee luándupäälgis vuálgá Meccihaldâttâs parkkisaajeest, suulân 1,5 km Njurgoiluovtâ siijdâ kuávdáást.
Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Tulâstâllâmsaje Muurahaislampi-láádust sehe luándupälgistaavluh kiäinu piällást.
Uáinámušah
Enâduvah Muurahaislampi kuávlust já Lemmee piällást. Kiäinu piällást kodderogeh já geologliih hámášumeh.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: ruánáá maalâmerkkâ muorâin
Avžuuttum jotteemsunde: vuástápiäiván
Lemmee luándupäälgis čuávu Lemmee luákkáás enâduvâst puáris pecivyevdist. Vááijuv kilomeetter keččin vuolgâsaajeest lii Muurahaislampi teltastâllâm já tulâstâllâmsaje. Muurahaislampi-láádust muádi čyeđe meetter ovdâskulij itá uáinus Lemmee nubebeln riddoost orroo Kaabi Joovnâ kiädán, mii lii kulttuurhistorjálávt mávsulâš sämmilâštáálu šiljo. Ton maŋa päälgis jotá pajaskulij juhâpiällást čuávuváá puolžâ oolâ já jotá suulân kilomeetter puolžâ mield koskâttuvâi pajaskulij já vuáluskulij. Suulân 2,5 km vuolgâsaajeest päälgis jorgeet nuortâs já muhâttâl luákkáás pecivyevdist maasâd vuolgâsajan.
Lemmee Kollekiäinu, 25 km, mokkekiäinu
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 2-3 pirrâmpeeivi.
Lemmee Kollekiäinu lii mulsâšuvvee enâduv vandârdemkiäinu, mii jotá huámášittee kollekuávlui čoođâ. Kiäinu piällást orroo uápistemtaavluh muštâleh kole historjást, geologiast já kollekuáivum vuovijn. Kiäinu álgá Lemmeevyemeest Hengenahdistuksen mäki -noomáin kočodum suulân 6 kilomeetter kukkosii vuástáluvváin. Ovdil vandârdem älgim kalga jotteeđ kärbissáttoin 22 kilomeetterid Kollehamânân Lemmee mield.
Vuolgâsaje
Kollehaammân tâi muulsâiävtulávt Njurgoiluohtâ, kuás vistig kalga väzziđ juhâpiällá mield Kollehamânân.
Kollehaammân Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 39.1794' lon: 25° 51.9327' ETRS-TM35FIN P: 7616094m I: 453916m
Meccihaldâttâs parkkisaje Njurgoiluovtâst Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Tulâstâllâm- já leirâdâttâmsaje Kollehamânist, Kapsuojast já Rovâdâsnjaargâst.
Mattit Rovâdâs peivitupe. Suohpašávži Kuldal ävđin- já väridemtuveh, Rovâdâsjäävri ävđintupe sehe Laapi Kollekuáivoi Litto rs ävđintupe Kollehamânist. Kollekiäinu uápistemtaavluh.
Uáinámušah
Kollekiäinu uápistum čuosâttuvah: Lemmeevyemi kárbást, Kole vuossâmuš kavnâmsaje, Suohpašávži viemârdmeh, Suohpašávži Kuldal, Pihlajamäki, Karhu-Korhos kirjerááju, Korhos maašinkuáivuttâhrekonstruktio Jäviläävžist, Isola (merkkejum kiäinu ulguubeln).
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: meccikuávlust ooraans maalâmerkkâ muorâin já ooraans muorâstuálppu tuoddârist.
Kiäinu álgá Kollehamânist já jotá ciäggusávt pajaskulij Hengenahdistuksen mäki- kočodum vielti. Päälgis jorgeet 800 meetter keččin taveviestârân. Čuávuvááh 800 meetterid päälgis jotá vielti miäldásávt Lemmee kole vuossâmuu kavnâmsajan Suohpašávži piällás. Täst kiäinu juátkoo tavas já oppeet vuástálâhân. Suulân 700 meetter keččin päälgis puátá Kapsuoja tulâstâllâm- já teltastâllâmsajan, kost tot jorgeet viestârân já juátkoo vuástálâhân. Pajeláhháá kuulmâ kilomeetter määđhi Suohpašávži Kuldalân kiäinu lii njuáidusub já koskâttuvâi jotá vuáluskulij tuodâraijui piällán. Suohpašávži Kuldal maŋa lii oppeet suullân kilomeetter verd ciäggusub vuástálâh ovdil ko laajišvyevi muttoo ávustuoddârin Ävžikešuáivist.
Ävžikešuáivist ovdâskulij kiäinu jotá 8 kilomeetterid viehâ älkkees ávustuoddârist Pihlajamäki kuávlun já tast Jäviluáiván Karhu-Korhos kirjeráájun já Jäviläävži kulij. Jäviláávžán lii kilomeetter kukkosâš ciäggu miätálâh laajišvyevdist Karhu-Korhos puáris pálgá mield. Jäviläävži ponneest lii ciäggu vuástálâh Koskâuáivi viältán, kuus ij lah vala šoddâm päälgis. Miätálâh já vuástálâh Jäviláávžán láá ciägguseh já kiäinu alne sättih leđe luovâskeeđgih, te taat lii kiäinu vaigâdumos saje.
Koskâuáivi vieltist kiäinu jorgeet tavenuortâs já jotá vuáluskulij Mattit Rovâdâs peivitupán vááijuv kyevti kilomeetter määđhi. Kiäinu jotá 3 kilomeetter Mattit Rovâdâs -juuvâ piällást viehâ älkkees enâduvâst pecivyevi roobdâst Rovâdâsnjaargâ tulâstâllâm- já leirâdâttâmsajan. Čuávuváá 2 kilomeetter kiäinu jotá luákkáás pecivyevdist ovdil majemuu pajeláhháá kilomeetter ciäggu miätáluv Rovâdâsjáávrán.
Huámášittee
Lemmee Kollekiäinu jotteemčuosâttâhhân merkkejum kiäinu ulguubeln lii Jaakko Isola tuve šiljo Miessejuuvâst. Tupe lii laiguuttum Laapi Kollekuáivoi Liiton.
Lemmee Kollekiäinu vandârdem puáhtá algâttiđ meid Njurgoiluovtâ siijdâst, kuás algâmääđhi kalga väzziđ juhâpiällá vandârdemkiäinu mield. Vuolgâsaje lii talle Meccihaldâttâs parkkisaje já kiäinu kukkodâh lii talle 22+25+15 km, ohtsis suulân 62 km.
Eres kiäinuh
Juhâpiällá vandârdemkiäinu, Njurgoiluohtâ – Rovâdâsjävri – Kollehaammân, 22 km/sunde
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 8-10 h /sunde.
Kiäinu čuávu Lemmeepiällá puáris pecivyevdi luákkáás enâduvâst. Kiäinust láá mottoomverd alodâhiäruh já motomeh ciäggu miätáluvah já vuástáluvah. Kiäinu jotá vistig Lemmee maadârido mield já sirdâšuvá taveriidon juuvâ moksem maŋa. Juuvâ kalga mokseđ vaijerkárbáin Seereehnjave tâi Ergijävrkuoškii puotâ.
Vuolgâsaje
Meccihaldâttâs Parkkisaje Njurgoiluovtâ siijdâst.
Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Tulâstâllâm- já leirâdâttâmsajeh Muurahaislampi-láádust, Seereehnjave máddáábeln, Ergijäävrist, Kuhesnjaargâst já Morgâmnjaaveest. Peliláávu já tulâstâllâmsaje Čuáđgijäävrist. Peivitupe Seereehnjave taavaabeln. Rovâdâsjäävrist ävđintupe já láigutupe Ergijävrkuoškiist.
Vaijerkárbáh Lemmee moksem várás Seereehnjaaveest já Ergijävrkuoškiist.
Uáinámušah
Lemmeevyemi, Rovâdâskorže, Kaabi Joovnâ kieddi, koddepivdorogeh.
Kiäinukuvvim
Kiäinumerkkim: ooraans maalâmerkkâ muorâin
Kiäinu álgá Njurgoiluovtâst Meccihaldâttâs parkkisaajeest já čuávu Lemmee puáris pecivyevdist. Kiäinust láá mottoom verd alodâhiäruh já motomeh ciäggu miätáluvah já vuástáluvah. Kiäinu jotá iänááš koškes kuolbânist, mutâ kiäinust láá motomeh lahtâsub sajeh. Juuvâ kalga mokseđ vaijerkárbáin Seereehnjave tâi Ergijävrkuoškii puotâ, já kiäinu juátkoo nubebeln siämmáálágán enâduvâst. Ergijävrkuoškiist mätki juátkoo Rovâdâsjäävri ävđintupán.
Njurgoiluovtâst Rovâdâsjáávrán kiäinu kukkodâh lii 15 km. Kiäinu juátkoo Rovâdâsjäävrist vistig suulân kilomeetter keččin orroo čuálččáás Rovâdâskooržán já tast 6 kilomeetter määđhi ain Kollehamânân. Njurgoiluohtâ-Kollehaammân kiäinu kukkodâh lii oovtâ suundán 22 km.
Huámášittee
Vuárukärbissáátuh kooskâst Njurgoiluohtâ - Rovâdâsjävri - Rovâdâskorže - Kollehaammân (pdf, 77kt)
Lemmee vandârdemkiäinun puáhtá älkkeht ovtâstittiđ eres Lemmee aalmuglâšmeeci kiäinuid.
Juuvâkiellâs mokke, 16 km, mokkekiäinu
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 8-9 h.
Juuvâkiellâs kiäinu jotá Njurgoiluovtâst Juuvâkiellâs tuoddârân 534 meetter alodâhân. Čohe alne lekkâseh uáinuseh Lemmee aalmuglâšmiäcán já Pänituoddâr meccikuávlun.
Vuolgâsaje
Meccihaldâttâs parkkisaje Njurgoiluovtâst
Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Tulâstâllâm- já teltastâllâmsajeh Muurahaislampi- láádust já Čuáđgijäävrist, tulâstâllâmsaje já kuáti Sieptâgâšaijust sehe ryevdiporthááh Čuáđgijäävrist.
Uáinámušah
Juuvâkiellâs tuodâr já enâduvah, moh uáinojeh tobbeen
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: ooraans maalâmerkkâ muorâin já källein
Pálgá alne sáttá leđe lahtâ sajeh, te čäcijehhee kammuuh láá tárbuliih.
Juuvâkiellâs mokke álgá Njurgoiluovtâst Meccihaldâttâs parkkisaajeest. Mietiápiäiván jođedijn kiäinu kuárŋu vuošmuu 6 kilomeetter tuođâr vielti pajaskulij Sieptâgâšaijuu kuátán. Kuáđi maŋa álgá pelnub kilomeetter kukkosâš ciägus kuárŋum tuoddâr čohe oolâ. Juuvâkiellâs alne uáináh Lemmee aalmuglâšmeeci já Pänituoddâr luándumeeci enâduváid. Čohe alne vuáluskulij lii ciäggu miätálâh Čuáđgijäävrán já juhâriido vandârdemkiäinun. Aloduviäru lii 300 meetterid 3 kilomeetteer määđhist. Ko teeivah Lemmee juhâriido kiäinu, te jorgeet uálgispiälán Njurgoiluovtâ kulij. Kiäinu jotá maŋimuuh 5 kilomeetter puáris pecivyevdist.
Rovâdâsjävri – Suohpašávži Kuldal - Kollehaammân – Rovâdâsjävri, 26,5 km, mokkekiäinu
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 2 pirrâmpeeivi.
Kiäinu jotá Rovâdâsjäävrist Koskâuáivi peht Suohpašávži Kuldalân, mii lâi 1940-50-lovoi Lemmee kollekuáivoi kuávdáš. Kuldalist kiäinu máccá Kollehamânân já Rovâdâskorže peht maasâd Rovâdâsjáávrán.
Vuolgâsaje
Rovâdâsjävri, kuus puáhtá moonnâđ Njurgoiluovtâst vuárukärbissáttoin teikâ vääzin juhâpiällá kiäinu mield.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 41.2623' lon: 25° 58.2940' ETRS-TM35FIN P: 7619889m I: 458287m
Vandârdemráhtuseh
Tulâstâllâm- já leirâdâttâmsajeh Kollehamânist, Kapsuojast já Rovâdâsnjaargâst. Mattit Rovâdâs peivitupe. Suohpašávži Kuldal ävđin- já väridemtuveh, Rovâdâsjäävri ävđintupe sehe Laapi Kollekuáivoi Lito rs ävđintupe Kollehamânist. Lemmee Kollekiäinu uápistemtaavluh.
Uáinámušah
Lemmeevyemi, Rovâdâskorže, kollekuávlu, Suohpašávži Kuldal
Kiäinučielgiittâs
Kiäinukuvvim: meccikuávlust ooraans maalâmerkkâ muorâin já ooraans muorâstuálppu ávustuoddârist
Kiäinu vuálgá Rovâdâsjäävrist viestârân já álgá ciäggu, pajeláhháá kilomeetter kukkosii vuástáluvváin. Kiäinu jotá pecivyevdist 2 km Rovâdâsnjaargâ tulâstâllâm- já teltastâllâmsajan já juátkoo kulmâ kilomeetter Mattit Rovâdâs -juuvâ piällást viehâ älkkees enâduvâst Mattit Rovâdâs peivitupán. Čuávuvâžžân kiäinu kuárŋu ávustuoddârân já jotá 6,5 kilomeetter määđhi Koskâuáivi peht Ävžikešuáiván.
Ävžikešuáivist álgá 1,5 kilomeetter miätálâh viehâ ciäggu já kiäđgáá vielti mield vuálus Suohpašávži Kuldal ävđin- já väridemtupán. Suohpašávži Kuldalist kiäinu jotá vuáluskulij älkkees enâduvâst čuávvoo 4 km Lemmeevyeme kulij. Majemuš kilomeetter ovdil Kollehaammân lii ciäggu miätálâh. Kollehamânist Rovâdâsjáávrán mäccih Lemmeepiällást Rovâdâskorže peht jottee pálgá mield. Taan kiäinu-uásist päälgis jotá vuáruluvâi pajas já vuálus muulsâšuvvee enâduvâi mield.
Huámášittee
Lemmee Kollekiäinu jotá uásild siämmáá kiäinu mield.
Taam mokkekiäinu puáhtá ovtâstittiđ Njurgoiluohtâ – Rovâdâsjävri – Kollehaammân -kiäinun, 22km/sunde tâi lavkkiđ moonnâm- tâi/já maccâmmääđhist juhâkárbá sáátun.
Sallâvääri päälgis, 6 km / sunde
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 4 h
Sallâvääri päälgis jotá historjálii pygálysääiđi kuuvl Sallâváárán, kost láá uáinimnáál puáris pygályskámpáh sehe tivvum, veikkâ jo kiävtust meddâlistum pygálysäiđi.
Vuolgâsaje
Parkkisaje Riemâšjuuvâst Aanaar – Kittâl-maađij piällást, čujottâs: Kittiläntie 7426, Aanaar.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 27.0017' lon: 25° 57.2897' ETRS-TM35FIN P: 7593403m I: 457158m
Vandârdemráhtuseh
Sallâvääri uápistemtupe já ävđintupe, nuuvt kočodum muávloopardalâsah.
Uáinámušah
Sallâvääri pygályssaje já Sallâvääri
Kiäinukuvvim
Kiäinu jotá sehe mecci- já jeggienâduvâst.
Sallâvääri päälgis vuálgá Riemâšjuuvâst Aanaar-Kittâl maađij piällást Sallâvääri pygályssaje kulij. Enâdâh lii täässiv, iäge kiäinust lah stuorrâ alodâhiäruh. Njuoskâ uásán láá rahtum huolâttâs várás kubdâ pardalâsah, maid čääci puáhtá luávdiđ motomij soojij. Maccâm Sallâväärist lii siämmáá pálgá mield.
Huámášittee
Taan kiäinun kannat valjiđ kumistevilijd kiäinu jeggioosij tiet.
Čuoigâmkiäinuh
Juuvâkiellâs čuoigâmkiäinu, 8 km / sunde
Čuoigâmäigi 2 h
Kiälháin vuoijum merkkiihánnáá huolâttâskiäinu, táválávt uáinoo pyereest enâduvâst.
Vuolgâsaje
Meccihaldâttâs parkkisaje Njurgoiluovtâst
Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Sieptâgâšaijuu kuáti
Uáinámušah
Juuvâkiellâs tuodâr já uáinuseh, moh lekkâseh juhâvuámán.
Kiäinukuvvim
Njurgoiluovtâst Juuvâkiellâsân jottee kiälháin vuoijum huolâttâskiäinu pyehtih meid čyeigeeh kevttiđ. Kiäinu lii vuástálâh oles 8 km määđhi Juuvâkiellâs tuoddâr oolâ. Maccâm siämmáá kiäinu mield miätálâhân.
Huámášittee
Kiäinu ij lah merkkejum.
Njurgoiluohtâ – Suohpašávži, 27,5 km / sunde, čuoigâmkiäinu
Čuoigâmäigi 2-3 pirrâmpeeivi
Lemmei merkkejuvvoo tälviv uásild juuvâ jieŋâ alne já uásild juhâpiällást jottee huolâttâskiäinu, mon mield puáhtá meid čuoigâđ. Kiäinu ij huolâttuvvoo.
Vuolgâsaje
Njurgoiluohtâ, Meccihaldâttâs parkkisaje Njuorgoiluovtâst
Koordinaateh: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 45.0984' lon: 26° 13.2005' ETRS-TM35FIN P: 7626869m I: 468453m
Vandârdemráhtuseh
Peliláávu Čuáđgijäävrist. Peivitupe Seereehnjave taavaabeln. Rovâdâsjäävri já Suohpašávži Kuldal ävđintuveh sehe Ergijävrkuoškii já Suohpašávži Kuldal láigutuveh.
Laapi Kollekuáivoi Lito ävđintupe Kollehamânist.
Uáinámušah
Lemmeevyemi, Rovâdâskorže, Kaabi Joovnâ kieddi, Suohpašávži Kuldal
Kiäinukuvvim
Kiäinumerkkim: čuovjis lastiksuábih Njurgoiluovtâst Kollehamânân já ooraans maalâmeerhah muorâin Kollehamânist Suohpašávži Kuldalân.
Njurgoiluovtâst juhâvyeme mield Kollehamânân merkkejuvvoo tälviv huolâttâskiäinu, mon meid čyeigeeh pyehtih kevttiđ. Njurgoiluovtâst Čuáđgijäävri peliláávun mätki puátá 5 km já tast Seereehnjave peivitupán vááijuv 4 km. Seereehnjaaveest Ergijävrkuoškii láigutupán mätki lii 4,5 km. Kiäinu juátkoo Rovâdâsjäävri ävđintupán, kuus Ergijävrkuoškiist lii mätki 2 km. Rovâdâsjäävri já Kollehaammân koskâsii uási kukkodâh lii 7 km. Kollehamânist ovdâskulij kiäinu jotá ciäggusávt pajas já Suohpašávži Kuldalân mätki lii 5 km.
Lemmee miällumkiäinuh, Njurgoiluohtâ - Kollehaammân, 20 km tâi Njurgoiluohtâ – Solojävri, 40 km / sunde
Miällum ääigi 2 - 3 piäiván
Vuolgâsaje
Njurgoiluovtâ sijdâ, Sieptâgâšaajâ almos kärbisruggâ, čujottâs: Lemmenjoentie 958, Aanaar. Täst kalga jorgettiđ uálgispel já vyeijiđ suulân 250 meetterid já jorgettiđ ovdil muorâääiđi čižetpel rido já ruugâ kulij.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68.76379 ° lon: 26.23755 ° ETRS-TM35FIN P: 7628215m I: 469180m
Kiäinukuvvim
Lemmee puáhtá vyelgiđ miälluđ Njurgoiluovtâst kyehti kuávlun.
Njurgoiluohtâ – Kollehaammân -kooskâst kiäinu kiävttá siämmáá väävli ko vuárukärbisjotoluv juhâkárbáh.
Njurgoiluovtâst puáhtá vyelgiđ miälluđ meid Lemmee mield tavenuortâs Pááđáárjáávrán já ain ovdâskulij Solojáávrán, kost määđhi puáhtá lopâttiđ kárbályeštimsajan. Kiäinu kukkodâh lii suulân 40 km, já tot lii viehâ älkkee. Pááđáárjäävrist puáhtá muulsâiävtulávt juátkiđ rávhálii Kiäptuvei mield kidâ Mudusjäävri räi.
Juvduujuv mield puáhtá miälluđ Aanaar markkânân, mutâ tot váátá jo hárjánem kuoškâmiällumist já aainâs Njuámmilcoskâs karvem eennâm mield.
Huámášittee
Kanotijd puáhtá laiguuttiđ Lemmee irâtteijein.
Meccipyerástâllâm
Lemmee aalmuglâšmeecist uážžu vyeijiđ pyeráin merkkejum kiäinui mield. Keevâtlávt pyeráin vyeijeid tiäivá meecist tuš harvii, tastko pálgái alne láá keeđgih já syebdeeh teikâ toh mudoi heivejeh hyeneeht pyeráin vyeijimân.
