Pänituoddâr palvâlusah

Pänituoddâr meccikuávlust iä lah luándukuávdááh tâi tuveh, mut aldemuin aassâm- já mađhâšemkušvdáin toh láá maaŋgah. Tárbulijd káártáid já luuvijd finnee táin soojijn.

• Urho Kekkonen aalmuglâšmeeci äššigâspalvâlmist
• Avveel palvâlemčyegis
• Paje-Laapi luándukuávdáš Siida, Aanaar

Purâdem, mälistem já evvisij haahâm

Käävpih já kähvivisteh

• Aldemuuh käävpih já palvâlusah kávnojeh Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) sehe Avelist já Anarist (inari.fi).
• Čuđejuvmaađij luoddiäruust lii keessiv kähviviste.

Tulâstâllâmsajeh, káttuseh já peivituveh

• Tulâstâllâmsajeh láá Äpisjuuvâ, Čuđejuuvâ já Louhioja njaalmijn.
• Tulâstâllâm várás rahtum káttuseh láá Kyepisistjávráást sehe kyehti Harripäät-oivij nuorttiibeln.
• Rávdujävri peivitupe lii Pänituoddârist tavenuortâs Pännijäävri já Passaašluobbâl koskâsâš Rávdujävri taveriddoost Aanaar-Avveel-moottorkiälkkárađe pellâst. Tupe lii uáivildum tuše peivikiävtun.
• Kyläjoki peivitupe lii áávus 1.6. - 30.9.
• Staatâ enâmijn Paje-Laapist lii Meccihaldâttâs unnum tuulâ puáldim enâmân koččâm riissijd já oovsijd keevtin sierânâs lovettáá. Tuoivâ lii, et aitârdum tulâstâllâmsajeh kevttuuččii ain, ko toos lii máhđulâš.
• Meccipuáluváruttâs äigin tulâstâllâm lii kieldum jyehi saajeest, meiddei huksejum tulâstâllâmsoojijn. Mätkivuoššâm uážžu kuittâg kevttiđ.

Juuhâmčääci

• Čääci lii táválávt juvâttettee, mut kesipaahâi čääsi kannat vuoššâđ.

Pasâttâshuolâttâs

• Meccikuávlust viggoo roskettis vaandârdmân ađai tuoivâ lii, et jotteeh pyehtih ruskijdis meddâl meeccist. Tuvij ohtâvuođâst láá kuittâg ruskij renskimsajeh já Avveeljuuvâ Kuldal kiäinu vyelgimsaajeest lii ekosaje.
• Luuvâ lase roskettis vaandârdmist.

Koškehiivsigeh

• Puohâi aitârdum tuvij, kámpái já tulâstâllâmsojij ohtâvuođâst lii koškehiivsig.

Ijâstâllâm

Teltastâllâm

• Teltastâllâm lii loválâš juáhháá vuoigâdvuođâ (suomâkielân) mield.

Ävđin- já láigukámpáh

• Avveeljuuvâ Kuldal uđđâsiähá kámppáást Kuldal Station šiljoost lii ävđintupe já láigukámppá.
• Louhioja ävđintupe Avveeljuuvâ máddáábeln, suullân 400 m keččin juuvâst Avveeljuuhân kolgee Louhioja viestârbeln.
• Liljeqvisttabarta ävđintupe lii Čuđejuuvâ nuorttâriddoost suullân 350 m keččin Avveeljuuvâst.
• Ryettikuoškâ ävđin- já láigukámppá Avveeljuuvâ taveriddoost suullân 3 km Čuđejuuvâ njäälmist nuortâs.
• Čuoivâjävri ävđintupe lii Menišjäävrist suullâm 7 km maadânuortâs, láádu uárjiriddoost, mii lii Čuoivâjavrij koskâsii myeđhist.
• Kuávžurjävri ävđintupe lii Kozzâčuoppâmoivij já Jompávarij koskâsii Vyelemuu Kuávžurjäävri máddáákeččin Kuávžurjuuvâ nuorttiibeln.

Láigukámpáh

Meccikuávlu láigutuuvijd puáhtá laiguuttiđ kuávlu luándukuávddáin.

• Juntinoja láigustohpu (suomâkielân) Aanaar-Pokka-maađij aldasijn
• Kaareehjuuvâ láigukámppá (suomâkielân) Rááhájäävri viesrârriddoost

Ijâstâllâm aassâmvavnust tâi -avdost

• Pänituoddâr meccikuávlust iä lah palvâlusah karavaanaráid, mut jiešráđálâš mađhâšeijei mielâkiddiivááh orostemsaajeeh vissásávt kávnojeh.
• Aldemuuh ärbivuáváliih leirimsajeh kávnojeh Avelist (inari.fi). Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) já Kyláuáivist lii jieškote-uvlágániih palvâlusah meiddei karavaanaráid, veikkâ eidusâš leirimsaje ij lahgin.

Ijâstâllâm aldakuávlust

• Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân), Anarist (inari.fi) já Lemmest láá maaŋgah hotelleh já eres ijâstâllâmfinnoduvah.

Reiskäpij laiguuttem

• Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást (inarisaariselka.fi, suomâkielân) kávnojeh laiguuttem várár maaŋgâlágáneh reiskääpih.

Lihâdemiästulij palvâlusah

• Lihâdemiästulij palvâlusah iä lah Pänituoddâr meccikuávlust.

Eres palvâlusah aldakuávlust

• Aldemuuh paaŋkih já tiervâsvuođâkuávdááh kávnojeh Avelist já Suáđigilist.
• Paŋkkiavdomaatti kávnoo Suáluičielgist. Tobbeen kávnojeh meiddei käävpih, ravâdâsviäsuh, kähvivisteh, huolâttâssajattuvah, taaksih já ijâstâllâmpalvâlusah.