Pänituoddâr aktiviteeteh

8.5.2024
Avveeljuuvâ Kuldal láigukámppá: Tupe lii kiddâ 20.6 räi puálutorvolâšvuođâ keežild. Tivvoomtooimah olášuttojeh algâkeesist. Tupe lii väridemnáál viermikäävpist oppeet 21.6. rääjist.

Maid Pänituoddârist puáhtá porgâđ?

Väzziđ merkkejum pálgái mield

Pänituoddâr meccikuávlu merkkejum pálgáh láá iänáážin Avveeljuuvâ kollekuáivumkuávlust. Kuávlu váimusist iä lah merkkejum vandârdemkiäinuh.

Vajâldiđ vääzin

Pänituoddâr mecci suápá tuše hárjánâm vandârdeijeid, tondiet ko merkkejum pálgáh láá tuše uccáá já tupeviärmádâh tiättoo iänáážin Avveeljuuvâ piällást.

Miälluđ

Avveeljuuhâ lii ohtâ Suomâ fijnásumosijn čäcijotteemkiäinuin, mast lii finniimist meiddei tärhis miällumraavâ. Miällumkiäinu puáhtá algâttiđ Avveeljuuvâ kierruin já juátkiđ Aanaarjäävri räi. Miällumkiäinu kukkodâh Kuttoorist Avelân lii 70 km.

Vajâldiđ miälun

Miällumkiäinu kukkodâh Kuttoorist Avelân lii 70 km. Avveeljuuvâ piällást láá ennuv ävđin- já láigutuveh. Miälloid pivnohis ijjâdemsajeh láá eromâšávt Avveeljuuvâ Kuldal ävđin- já láigutupe sehe Ryettikuoškâ ävđin- já láigutupe.

Kejâdiđ uáinámušâid já várdusijd

Avveeljuuvâ kollekuáivumkuávlui historjáliih mudoh uáinojeh rakânâsâin já enâduvâst vala onnáá peeivi-uv.

Uápásmuđ luándupálgás

Avveeljuuvâ Kuldalist, Mobergojast já Pahaojast láá kollehistorjást muštâleijee uápistemtaavluh já meccikuávlu ulguubeln lii kollehistorjá čyevvejeijee Kollepäälgis. Kollepálgá nubbe keeči lii Suáđigil–Avveel-maađij piällást 1,5 km Laanilist máádás já nubbe keeči parkkisaajeest kilomeetter Kuttoor luoddâiärust Kuttoor kuávlun. Suomâ já maailm kollehistorján puáhtá uápásmuđ Taŋgavääri Kollemuseost (kultamuseo.fi, suomâkielân). Avveeljuuvâ Kuldalist, Mobergojast já Pahaojast láá kollehistorjáást muštâleijee raavâtavluh.

Čuoigâđ tipšum saaveehlättei mield já enâduvâst

Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást vyelgee Kulmakuru lätteekiäinu mukkâs Pänituoddâr meecist. Pänituoddâr kuávlu suápá vátáváá tälvivaandârdmân. Muádi kámpá lasseen meecist iä lah palvâlusah, já nuuvtpa jieijâs lättei mield jottei tot lii hiäivulâš vandârdemmecci.

Vandârdiđ čuoigân

Pänituoddâr meccikuávlust lii máhđulâš olášuttiđ maaŋgâ peeivi kukkosijd vaajâldmijd čuoigân. Vaajâldmij ijjâdemsaijeen puáhtá kevttiđ kuávlu tuuvijd. Teltta kuittâg annoo, tondiet ko kuávlu tuveh láá sajadum iänáážin Avveeljuuvâ piällás, mii ij lah kuávlu pyeremus čuoigâmenâdâh.

Vyeijiđ pyeráin

Pyeráin vyeijim lii máhđulâš tuše Suáluičielgi mađhâšemkuávdáá aldasijn meccikuávlu nuorttiibeln. Pyeráinvyeijimkiäinuh joteh puáris kollekuáivumkuávlui mecciautomaađijij mield. Kiäinuh láá merkkejum olgonlihâdemkárttáid.

Kuálástiđ

Meccikuávlu lááduin já jaavrijn puáhtá kuálástiđ nuuvtá septivuoggáin já runneest uággumáin. Vuoggâkuálástem várás taarbâš kuálástemlovekyelivaljetipšommáávsu (eraluvat.fi, suomâkielân). Meccihaldâttâs kuálástuslope lii vijđásub já addeel vuoigâdvuođâ kuálástiđ meiddei ovdeláámainâšum sierânâsčaasijn sehe kolgee čaasijn kuálástuskuávlukáártá já lopeiävtui mield.

Iänuduv, Aanaar tâi Ucjuv kieldâi fastâässein, kiäh hárjutteh kávpálii kuálástem, päikkitárbukuálástem tâi luánduiäláttâsâid, lii kuittâg vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá kuálástemlove mainâšum kieldâi staatâ čassijd.

Huámmáš, et ain ko kuáláást nube náál ko uággumáin septijn tâi runneest, te 18–69-ihásiih kalgeh mäksiđ kyelivaljetipšommáávsu (eraluvat.fi, suomâkielân).

Kuálásteijee kalga tärhistiđ kuálástemraijiittâsâid čujottâsâst kalastusrajoitus.fi.

Gyrodactylus salaris -luosâparasiit ij lah vala levânâm mii tivrâs luosâjuvváid, moh kolgeh Jieŋâmeerân. Luuvâ lase luosâparasiitist (suomâkielân).

Miäcástiđ

Pänituoddâr meccikuávlu kulá lopemiäcástemkuávlun. Huámmáš, et kuávluh láá poccui kuáttumenâmeh.

Kuttoor já Päniskäiđi lává páihálij ulmui pivnohis pivdokuávluh. Aanaar kieldâ fastâässein lii staatâ enâmijn rijjâ miäcástemvuoigâdvuotâ.

Muorjiđ já kuobârdiđ

Pänituoddâr kuávlu enâmeh láá kuorbâseh, mut juuŋâid, soorijd já luámánijd tobbeen kávná, jis teivâs hiäivulijd šoddâmsoojijd. Kuobbârijd, aainâs-uv taatijd, ruávskuid já smiäruhijd sáttá kavnâđ pyereest já taid puáhtá nuurrâđ, jis ij haalijd kyeđđiđ taid poccui čohčâherskun, tego puásuiulmuuh taheh.