Älkkees kiäinuh
Juvduu iästuttes päälgis, 500 m/sunde
Pirrâ ive, jotteemäigi 1 tme
Pärniperruid hiäivulâš kiäinu já tom puáhta jotteđ jorreestoovlin išedeijein. Juvduu iästuttes päälgis lii Juvduu pálgá uási.
Keessiv Juvduu riddoost kollerääsih liäđuh já suávvileh pääŋih. Tälviv čuovvum pálgá mield lii älkkee jotteeđ já navdâšiđ tave luándu muččâdvuođâst.
Vyelgimsajeh
Kittiâlmaađij (no 955) kuávdáást lii parkkisaaje, suullân 2,5 kilomeetter Aanaar markkânist, čujottâs Kittiläntie 156, Aanaar
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68°53.7205' lon: 26°57.9799' ETRS-TM35FIN N:7642693 E: 498647
Iästuttes päälgis jotá Kittiläntie piälláá parkkisaajeest Njuámmilcoskâs šalde luus. Pálgá mield puáhtá jotteeđ pyerástovlijn, jis lii išedeijee teikâ párnáiráttáiguin. Päälgis lii cunoi luoddâ já tot lii čuovvum já tälviv avrajum.
Vandârdem ráhtuseh
Iästuttes láávu, muorâliider já koškehiivsig láá Njuámmilcooskâs šalde piällást juuvâ taavaapeln.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: Päälgismeerhah láá kiddejum čuovâstuálpoid.
Juvduu pálgá iästuttes uási lii Kittiläntie piällást Juvduu riidon. Pálgá kukkodâh lii sunde häävild 500 meetterid.
Huámášutmeh
Juvduu iästuttes päälgis lii Juvduu suulân 5,8 km kukkosii kiäinu uási. Pálgá piällást láá mainâseh Juvduu jottein já tábáhtusâin.
Pieggâjäävri kiäinu, 1,5 km/sunde
Pirrâ ive, jotteemäigi 1 tme
Pieggâjävri lii suotâs mokkemätkičuosâttâh perruid.
Pieggâjävri lii pegâlmâs rávdučääci, kost meid enâduvah láá muččâdeh. Jäävri riddoost lii láávu tulâstâllâm já evvisij puurrâm várás, te čuosâttâh lii suotâs sehe keessiv já uággumääigi.
Vyelgimsajeh
Pieggâuáiváá -tuoddâr parkkisaajeest suulân 9 km keččin Aanaar markkânist. Anarist suulân 6 km Avveel kuávlun (E4) Inarijärventie 3261, 99800 Avveel (Aanaar), kost kalga jorgettiđ Pieggâuáiváá alažân jottee čievrâluodân. Čievrâluodâ mield kalga vyeijiđ suulân 2,5 km parkkisajan.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 51.3950' lon: 27° 7.5930' ETRS-TM35FIN N:7638404m E: 505075m
Vandârdem ráhtuseh
Pieggâjäävri láávu, moh ohtâvuođâst lii koškehiivsig já muorâliider.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: päälgis lii merkkejum kiäinumerhâiguin. Päälgis jotá lätis tuodârenâduvâst, kost šadda laajiš já peeci. Maasâd puátih siämmáá kiäinu mield, te määđhi oleskukkodâh lii 3 km.
Huámášutmeh
Parkkisaje avrajuvvoo jyehi ive kuovâmáánu pelimuddoost.
Eres pálgáh 0-10 km
Piälppáájäävri meccikirho päälgis, 5 km/sunde
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 6 tme
Pálgá alne keeđgih já muorâi veedih hettejeh jotteem.
Piälppáájäävri kirkko lii rahtum iivij 1752-1760 ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, kuás kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. Kirhoost láá muáddi immeelpalvâlus ivveest já tobbeen láá meid näimipaarâi vihkâmeh.
Vyelgimsajeh
Piälppáájäävri meccikirho päälgis lii 3 km keččin Paje-Säämi luándukuávdáást, Sarviniementie parkkisaajeest.
Vandârdem ráhtuseh
Piälppáájäävri peivitupe já tulâstâllâmsaje; Piälppáávuonâ hirsâkuáti.
Uáinámušah
Mučis muorâst rahtum Piälppáájäävri meccikirkko, mii lii vala-uv kiävtust ei. vihkâmijn.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: päälgis lii merkkejum ooraans kiäinumerhâiguin já muorááid ooraans maalááin.
Päälgis jotá mučis puáris luánduviđá vyevdist, koorvâšmáin ladduid já jávráid. Loppâkeejist vuárdá puáris luándunijttosâš kirkkokieddi, mon roobdâst lii pyereest siäilum Piälppáájäävri meccikirkko. Maasâd puáttoo siämmáá pálgámield, já talle pálgá ohtsâškukkodâhhân šadda 10 km. Kirho lunne vuálgá päälgis meiddei Piälppáávuonân, kuus lii mätki 3 km. Piälppáávuonâst lii kärbishaammân, hirsâkuáti já tulâstâllâmsaje.
Huámášutmeh
Čäcibussi jotá keessiv Piälppáávuonân.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 55.2854' lon: 27° 3.4706' ETRS-TM35FIN N:7645602 m E: 502322 m
Juvduu päälgis, 5,8 km rieggeekiäinu
Pirrâ ive, jotteemäigi 4 tme
Heivee peivimokkemätkin perruid, lii uásild iästuttes.
Pálgá piällást láá mainâseh Juvduu jottein, tábáhtusâin já kuáláástmist. Juvduu päälgis lii vuossâmuš já tuáistáážân áinoo luándupäälgis, kost teevstah láá meid anarâškielân. Kuuvijn västid aanaarlâš taaiđâr Merja Aletta Ranttila.
Vyelgimsajeh
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 54.4992' lon: 27° 0.8037' ETRS-TM35FIN N:7644140 m E: 500538 m
Vandârdem ráhtuseh
Kiäinu piällást láá Juvduu moonnâmääigis muštâleijee taavluh, hiäŋgušalde já kyehti tulâstâllâmsaje. Maadârido päälgis Suáluicoskâsist Njuámmilcoskâsân lii čuovvum já tot lii tälviv avrajum.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: päälgis lii merkkejum ruopsis-fiskis já ruopsis padijgijn.
Juvduu maadârido kiäinu álgá Saarikoskentiest, suulân kilomeetter keččin Siidast. Pálgá vuolgâsaje lii Saarikoskentie čižetbeln váhá ovdil RKTL kyeliviljâlemlájádâs. Aanaar kyeliviljâlemlájádâs uápistemtaavlu maŋa kalga jotteeđ suulân 600 meetterid já talle puátá uccâ jolgâdâs, kost päälgis juátkoo. Suulân 300 meetter maŋa päälgis jorgeet čižetbel. Algâsaajeest 2,2 kilomeetter maŋa puátá Akselinláávu. Láávust lii 550 meetter mätki Njuámmilcoskâs šalde luus.
Njuámmilcoskâs hiäŋgušalde maŋa Juvduu päälgis jotá juuvâ taverido, kost kalga čuávvuđ ooraans uápistemmeerhâid. Njuámmilcoskâsist Juvduujuuvâ taveriddoost lii tulâstâllâmsaje já láávu. Suulân 100 meetterid láávu maŋa lii puásuiäiđi, mon maŋa päälgis juátkoo 180 meetter keejist orroo jotteemkiäinui ratkuuttâhân, kost iärrán kiäinu Ocomâš-tuoddârân. Njuámmilcoskâs láávust suullân 1,6 kilomeetter jotteem maŋa puátá čievrâluoddâ, mon mield kalga jotteeđ suulân 600 meetterid. Päälgis šadda kezibin já juátkoo pajaskulij pecivuávdán já ain E75/E4 luodâ paaldân váhá Paje-Säämi luándukuávdáá Siida taavaabeln.
Huámášutmeh
Pálgá taavaabel uásist Njuámmilcoskâsist Huáššijávrážân já Korteojan lii čievrâase. Juvduu kiäinu puáhtá lopâttiđ meid Ruávijáávrán teikâ Aanaar nuorâikuávdáš Vasatokkan.
Eres väzzimkiänuh paijeel 10 km
Aanaar - Ocomâš -kiäinu, 9 km/sunde
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 8 tme
Koskâvaigâdis kiäinu tuoddârân kuárŋum já kiäđgáá pálgá tiet.
Tuoddâr alaččist lekkâseh várduseh Aanaarjáávrán sehe Pänituoddârân, Myeđhituoddârááid já Lemmee tuoddârááid.
Vyelgimsajeh
Aanaar markkânist Paje-Säämi luándukuávdáá puotâ.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 54.6441' lon: 27° 0.6185' ETRS-TM35FIN N: 7644409 m E: 500414m
Vandârdem ráhtuseh
Pálgá pellâst láá kyehti tulâstâllâmsaje já Ocomáá peivitupe.
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: päälgis lii merkkejum muorááid ruopsis maalâtiälhuigijn.
Päälgis ovdán vuossâmuu viiđâ kilomeetter määđhi šävvee Juvduu pellâst puáris aikkâvyevdist, mon maŋa puátá vuástálâh. Ovdil aalaaš noheh peesih já loopâst tuodârsuávvááh-uv, ko Ocomáá aalaaš lii pääljis. Jis máccá siämmáá pálgá maasâd, ubâ määđhi kukkodâhhân šadda 18 km.
Huámášutmeh
Alaččist puáhtá meiddei juátkiđ määđhi Rivdulân, kuus lii 10 km mätki (keejâ Rivdul - Ocomâš -kiäinu) tâi njuolgiđ Ruávijáávrán (3 km), kuus puátá mecciavdomaađij.
Čuoigâmkiäinuh
Aanaar - Ocomâš -čuoigâmkiäinu, 19 km
Vyelgimsajeh
Aanaar markkânist, Kisatie 1 tai Kittiläntie 20.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 53.986' lon: 26°59.171' ETRS-TM35FIN: N: 7643185m E: 499445m
Vandârdem ráhtuseh
Ocomáá peivitupe
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: čuovjis muovisuábih
Kiäinu jotá Ilgeejäävri peht Ocomâštuoddâr viältán.
Huámášutmeh
Aanaar aldakuávlu vandârdemčuoigâmlätteeh láá oornigist kuovâmáánu pelimuddoost cuáŋuimáánu loopân. Täärhist čuoigâmlättei tile äigikyevdil-siidost (suomâkielân).
Aanaar - Piälppáájäävri meccikirkko -čuoigâmkiäinu, 19,5 km
Meccikirhoost lii ärbivuáválávt Aanaar servikodde toollâm peerâkirho pessijâšlávurduv.
Vyelgimsajeh
Paje-Laapi luándukuávdáá šiljoost.
Koordinaateh: Euref-Fin (~WGS84) lat: 68° 54.5984' lon:27° 0.8934' ETRS-TM35FIN N:7644324 m E: 500598 m
Vandârdem ráhtuseh
Piälppáájäävri peivitupe já tusâstâllâmsaje; Piälppáávuonâ hirsâkuáti.
Uáinámušah
Piälppáájäävri meccikirkko
Kiäinučielgiittâs
Kiäinumerkkim: čuovjis muovisuábih
Čuoigâmkiäinu čuávu vistig Piälppáájäävri meccikiirkon jottee moottorkiälkkákiäinu 6 km määđhi verd, mon maŋa čuoigâmlättee juátkoo jieijâs kiäinun. Maassâd Anarân kiäinu máccá Piälppáávuonâ peht Aanaarjäävri jieŋâ mield.
Huámášutmeh
Piegâ sunde lii pyeri väldiđ huámmášumán ko smiättá Aanaarjäävri jieŋâ alne jottee čuoigâmuási. Täärhist čuoigâmlättei tile äigikyevdil-siidost (suomâkielân).
Pyeráinvyeijimkiäinuh
Puáris Menišjäävrimaađij meccipyeráinvyeikimkiäinu (55 km)
Kesieennâm ääigi, jotteemäigi 1-2 piäiván
Vyelgimsajeh
Aanaar markkânist, Aanaar-Kittiâlmaađij (955)
čujottâs: Kittiläntie 37, 99870 Aanaar
Aanaar kuávlust iä lah merkkejum pyerákiäinuh, mutâ puáris Menišjäävri luoddâ kiävttoo almolávt pyerástâlmân. Tot kuorâttâl puáris Menišjäävri maađij, kevlee Solojáávrán já máccá värivieltijd muhâttâlân Áldučuážžumuáivi viestârpele Aanaar kuávlun.
Huámášutmeh
Kiäinu ij lah merkkejum iäge ton piällást lah palvâlusah.
Miällumkiäinuh
Aanaarjävri fáálá miälloi já suhhei tuođâi vijđes máhđulâšvuođâid kiäinuvaljiimij háárán. Jäävri tuhátteh suolluuh fäällih časijaln lihâdeijei šiev syeje, mut Aanaarjäävrist kávnojeh meiddei mestâ ridottis já suáijááttis joorŋah. Kuhemus muddoost, jäävri pirrâ miälumáin mätki čoggâšuvá suullân 250 km.
Leirâsajeh kávnojeh luhâmettumeh Aanaar aldasááid asâhánnáá riddoin já suolluin. Aanaarjäävri suolluin láá meiddei motomeh ävđintuveh maid puáhtá kevttiđ pyerrin jäävrialn liihâddijn.
Aanaarjäävrist miäludijn kalga mušteđ, et šoŋŋâ puáhtá muttuđ kivkked já kaanoot kolgâččij leđe "merâtohálâš". Kuhes miällummáátkán vyelgidijn kolgâččij leđe jo ovdiist miällumhárjánem. Meiddei paijeelmiärásâš evvis kannat väridiđ fáárun, ko nievris šooŋâst mätki puáhtá pišteđ kuhheeb ko lii vuávájum.
Moottorkiälkkámaađijjeh
Tälviv Aanaarjäävri mield lihâduvvoo táválávt moottorkiälháin, ko määđhih láá kuheh já jieŋâ kuáddá koskâmiärálávt juovlâmáánust vyesimáánun. Merkkejum moottorkiälkkámaađijjeh (eraluvat.fi, suomâkielân) joteh Aanaarjäävri jieŋâ mield Njellimân, Čevetjáávrán já Avelân. Eennâm mield kiäinuh vyelgih Uccjuuhân, Kärigásnjaargân já Pännijäävri pehti Avelân. Kiäinui mield piäsá kidâ Jieŋâmeerâ räi.
Veikâ jieŋâ luávdim kuávluin puáhtá jotteeđ kiälháin rijjâ, lii torvolumos pissoođ kiäinui alne. Jyehi ive kiäinuh merkkejuvvojeh Aanaarjäävri jieŋâ oolâ táválávt luáppijái maŋa já jieŋâmeerhah meddâlistojeh kiiđâ ovdánem mield, cuáŋui-vyesimáánu jorgálduv räi. Motomin jo tállán pessijái maŋa.
Ko jottoo eennâmvuáđusâš moottorkiälkkámaađijjijst, kalga leđe haahum Meccihaldâttâs maađijlope. Luuvijd puáhtá uástiđ Paje-Säämi luándukuávdáást Siijdâst Anarist, Meccihaldâttâs Avveel palvâlemsaajeest já Meccihaldâttâš nettikäävpist (eraluvat.fi, suomâkielân).
