Lemmee aalmuglâšmeeci luándu

destination-hero-default-alt
Lemmee aalmuglâšmeeci rasta kolgá tuoddârij pirâstittem, paijeel 70 km kukkosâš Lemmee. Lemmeevyemeest láá áinoošlajâsiih puáris pecivyevdih.

Márástâh já Viibuštuoddâreh

Ubâ kuávlu muččâdumos enâdâh haaldâš aalumglâšmeeci koskâuási: paijeel 70 km kukkosâš Lemmee, já ton pirâstittee Márástâh já Viibuštuoddâreh. Puáris pecivyevdih, magareh iä kavnuu kosten eres saajeest Suomâst, čiehih Lemmee juhâvyeme roobdâid.

Aalmuglâšmeeci taveviestâr- já taveoosijn láá Skieččâmjuuhâ já Vášku. Enâduvvâst uáinojeh čielgâsávt taveluándu meerhah. Juhâvuomij pecimeecijn láá ennuv uánihááh já kossâ aaikah.

Juhâvuomijd pajaskulij kuárŋudijn pecimeecih mulsâšuveh kuuloold suáhimeccin ja loppâ loopâst ruávis päljihâžžân. Tuoddâraalai alne puáhtá uáiniđ, mon koorâs luándu lii tavveen. Nube tááhust meiddei alemui aalai alne lii eellim, ja tobbeen sáttá uáiniđ uáli härvinâs tuodârlode, kiärun. Pajas kannat kuárŋuđ jo tuše mučis várdusij tiet, tastko šiev šoŋŋân tobbeen uáiná luuvij kilomeetterij kiäčán.

Lemmee aalmuglâšmeeci enâdâhhân kuleh stuorrâ uássin meid vijđes jeegih. Uási jeegijn láá paijeelpesâmettumis kolmâkäldeejeegih. Máddáá Riemâšjuvskääiđi jeegih láá vijđes äävih. Riemâšjuvskääiđist jotá meid kuosâ vijđânemkuávlu taverääji. Aalmuglâšmeeci taveuási jeegijn puáhtá uáiniđ čuumâid, maid lavne já jieŋâ luávdih, ađâi poolsâid.

Härvinâs šadoh já elleeh

Lemmee aalmuglâšmeeccist šaddeh ovdâmerkkân čuávuvááh uhkevuálásiih šadoh: aarnik, jegginartte, lyeiveeluhtee, tavehäldeelukkâ, kiäpuhäldeelukkâ, nuorttâkäiski, piikkisiemâ, kiemâpuálččimieđâš já kieddihäldeelukkâ. Kuávlust härvinâsah láá meiddei čäcisyeini, tuodârkiäikkoo já čievrâhaamiträäsi. Härvinâs ellein aalmuglâšmeeccist joteh ovdâmerkkân keeđhih já tyelli tälli kuumpih.

Ketki Lemmeest

Suomâ stuárráámus netiellee, ketki, lii tevkis- tâi čapisruškâd, mut eertist já raddeest láá kuovgâdub soksâmeh. Ketkiniŋálâs lii koskâmiärálávt lovekilusâš já ores tiäddá joba paijeel kuohtii eenâb. Ellee stuáruduv iähtun stuorrâ kepileh išedeh jotteeđ muottuu alne.

Ketki karva ulmuu tovâttem hemâdâs, já tondiet sijvuus Lemmee aalmuglâšmecci lii toos uáli hiäivulâš eellimpiirâs. Ravâdâssân ketki taarbâš piärgu, já tot saalâst maaŋgâlágánijd elleid, nuuvt säpligijd ko poccuid-uv.

Ketki lii levânâm ubâ taavaa páálupiälán. Maadârääji jotá togo, kogo lii muotâ vala cuáŋuimáánust. Suomâst keeđhih eelih Joensuu-Vaasa-linje taavaabeln. Ovtâskâs keeđhih láá tiettum aaibâs Helsig aldasijn.

Eromâšávt oreskeeđhih vajâldeh kuhes maađhijd, motomin čuođijd-uv kilomeetterijd. Táválumos merkkâ tast, et ketki oro tiätu kuávlust, lii muottust vuáttojeijee luoddâkurgâlâs. Keeđhi uáinim váátá luho. Niŋálâskeeđhih iälusteh ucceeb kuávluin. Toh šoddâdeh čiivgâid muottuu vuálá koivum piäjun kuovâ-njuhčâmáánust, koskâmiärálávt jyehi nube ive.

Lemmee aalmuglâšmeeci keeđhih jutâleh väldikode rääji rasta já láá ohtsiih Taažâ Øvre Anárjohka aalmuglâšmeccijn. Meeccist iälusteh 5-10 ketkid tast sorjon, mii iivijd já mii iveaaigijd lii.

Omâs almoneh – mii immâšijd lii serpentin?

Lemmee aalmuglâšmeeci juhâridoi čievrâenâmijn, källein já motomin tuodârkuolbânist-uv puáhtá kavnâđ čuovjisruopsiskukkáág já assaasloostâg uccâpikkârääsi. Šado šoddâmsaje vaaigut toos, et liäđu-uv šlaajâ viiđâsenttisâžžân siemin šaddon vâi šadda-uv meetterpiälásâžžân. Ultra-alkallii serpentinkällein šadda vyeligisšaddaag serpentinuccâpikkârääsi.



Serpentinkällei magnesium já lusismeetaal mereh láá iänááš šaddoid mirhâliih. Toos vuáhádum šlaajah já näälih kočoduvvojeh serpentinšlaaijân. Lemmee tuárispele maadâ- já nuorttâoosij serpentinkälleid hervejeh pááihui valjaaht-uv šaddee serpentinuccâpikkârääsi já värisäpligrääsi serpentinnäälih. Källei loomijn puáhtá kavnâđ meid uccâ vielgiskukáiguin liäđđoo sääminätä serpentinhäämi já uccâ sanijáá, ruánááravnijáá. Meid hiävuštooŋâs killáá eromâštiilijd pyereest.

Šlajâidis peeleest uáli jieijâslágáneh härvinâš serpentinkälleeh finnejeh noomâs serpentinist, ultra-alkallii keđgišlaajâst. Lemmee aalmuglâšmeecist serpentinkälleetiäváh já -loigiittuvâid lii älkkee iäruttiđ pirrâsist tevkkâdin, piäđgulâžžân já šaddoduvâs peeleest väännin. Rievtis ääigi källein puáhtá kuittâg kavnâđ ruopsisvielgis kukkámeerâ, mon keežild källeeh láá vala-uv imâšlub uáinus.

Serpentinkälleeh láá uccáá já uceh, iäge tiäđust lah puoh sajeh, kost toh tiättojeh. Jis tun kaavnah jođedijnâd eromâš källee, te tun puávtáh almottiđ tast Meccihaldâttâsân. Mij väldip mielâstân aiccâmušâid vuástá.

Lemmee aalmuglâšmecci

 
  • Vuáđudum 1956                
  • Vijđodâh 2858 km²  

Lemmee aalmuglâšmeeci sárgum tubdâldâh. Kuheldâlâšjurbâ tubdâlduvvâst lii ketki, mon tyehin lii tuodâr já piäiváš. Tubdâlduv olgoroobdâst lii tekstâ: Lemmee aalmuglâšmecci Lemmenjoen kansallispuisto.

Lemmee aalmuglâšmeeci tubdâldâh lii ketki.