Vandârdemetiket

Luándu kunnijâttem, jotteem, ijâstâllâm, tulâstâllâm já lyenettes vandârdem – ko haaldâš taaid aššijd kyeskee njuolgâdusâid, te tun lah vaalmâš vandârdiđ. Vääldi vandârdem etiket haaldun já uápásmuu ain meid jieijâd vandârdemčuosâttuv täärhib njuolgâdussáid čuosâttuv siijđost.

1. Kunnijât luándu – ele mute tom. Toolâ jielâhijd päddikeejist.
2. Keevti vuosâsajasávt merkkejum pálgáid já nuávdit jieškote-uv jotteemvuovvijd kyeskee njuolgâdusâid. Täärhist jieijâd vandârdemčuosâttuv jotteemraijiittâsvijđoduvâid já -aaigijd.
3. Ijâstâl tuše loválijn soojijn. Ele tiskáá tâi posâdât njuolgist čácáduvâst. Nuávdit ävđintuuvij njuolgâdusâid.
4. Cokkit tuulâ tuše loválijd soojijd, keevti vuosâsajasávt mätkivyeššee. Ele cokkit tuulâ talle ko lii mecci- tâi sinopuáluváruttâsäigi.
5. Ele luonnii.

Kunnijât luándu

• Toolâ jielâhijd päddikeejist. 
• Tarkkuu elleid já toi uđâgáid tuárvi kuhes määđhi keččin.
  • Ovdâmerkkân saimaanuárju, siämmáá náál ko eres-uv elleeh, tarbâšeh pessimráávhu já jieijâs saje eres aaigij-uv.
• Vääldi huámášumán meid šaddoid. Šadoi tuolmâm čuovâkuuvijd väldidijn lii čuolmâ maaŋgâ kuávlust. Suojâlemkuávluin ij uážu nuurrâđ šaddoid. Stuárráámus uásist Meccihaldâttâs haldâšem kuávluin muorjij já kuobbârij čuággim lii loválâš, mut motomijn suojâlemkuávluin sättih leđe raijiittâsah. Luándumeecijn muorjij já kuobbârij nuurrâm lii ain kieldum, já aalmugmeecij oornignjuolgâdusâin sättih leđe raijiittâsah.
• Vääldi ovdâsvástádâs luándust sosiallii media oolijn já viermist. Visásmit, et tuu jyehim GPS-luodah já sosiallii media siskáldâsah nuávditteh suojâlemkuávlu njuolgâdusâid. 
• Keđgiliäjái rähtim vahâgit luándu já kulttuur.
  • Ovdâmerkkân Laapi tuoddârijn mađhâšeijei čokkim keeđgih vahâgitteh tuoddârij luándulii, tuálu rähtim kovosenâmijd já mutteh luánduenâduv. Siämmáá náál toovlášpasâttâsah láá uhke vyelni.

Jotteem

• Keevti vuosâsajasávt merkkejum pálgáid já veelti kuulâtmist luándu.
  • Stuorrâ jotteemereh sättih kulâttiđ eennâm.
• Täärhist jieijâd vandârdemčuosâttuv máhđulijd jotteemraijiittâsâid já -aaigijd vandârdemčuosâttuv ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost.
  • Ovdâmerkkân maaŋgâ jiägán já suollui sehe maaŋgâ suolluu riddoid láá asâttum jotteemraijiittâsah luudij pessimpaje ááigán.
• Vääldi huámášumán meid eres luándust jotteid, tondiet ko luándu lii puohháid ohtsâš. 
• Nuávdit jieškote-uv jotteemvuovvijd kyeskee njuolgâdusâid.
  • Jyehi saajeest ij ovdâmerkkân uážu vyeijiđ pyeráin. Távjá pyeráin vyejimân heivejeijee kiäinuh láá almottum sierâ vandârdemčuosâttuv kiäinuh-siijđost.
• Ko miäluh, te siäilud ucemustáá 50 meetter kooskâ tuperiddoid. Ele keevti priivaat ruugâid puudâi tolâmân.

Ijâstâllâm

• Čielgii, et lii-uv ijâstâllâm loválâš jieijâd valjim čuosâttuvâst.
  • Luándusuojâlemkuávluin, tego aalmugmeecist, ijâstâllâm lii táválávt loválâš tuše sierâ merkkejum telttasoojijn.
  • Täärhist ijâstâllâmnjuolgâdusâid vandârdemčuosâttuv ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost.
• Jis ijâstâlah ävđintuuveest, te uápásmuu ävđintupe-etiketân.
• Vääldi eres ijâstelleid huámášumán. Sij sättih leđe vaibâm peeivi jotemist já halijdeh navdâšiđ luándu ráávhust.
• Ele tiskáá tâi posâdât njuolgist čácáduvâst tâi kááivu lohe alne. Njommâsit kevttum poossâmčääsi enâmân tuárvi kuhás čácáduvâin.
• Pivnohis puddâsoojij kulen čácádâhân čoggâšuveh älkkeht kolibakteereh, jis tuolvâ čääci luáštoo njuolgist čácádâhân tâi kááivun.
• Jis joođoost lii stuorrâ juávkku, te kannat tärhistiđ, et puáhtá-uv vandârdemčuosâttuvâst väridiđ telttasaje juávhu jieijâs kiävtun.
• Stuorrâ juávhuh kalgeh almottiđ puátimist páihálii äššigâspalvâlemčuággás.
• Räähti tábáhtumealmottâs. Tábáhtumij ornim Meccihaldâttâs haaldust leijee kuávluin (metsa.fi, suomâkielân).

Tulâstâllâm

• Tun tarbâšah tuulâ cokkiittem várás eennâmomâsteijee love, tondiet ko tuulâ cokkiittem ij lah jyehiulmuuvuoigâdvuotâ.
• Keevti määlistmist vuosâsajasávt mätkivyeššee. Mätkivyeššee kevttim lii loválâš meid mecci- já sinopuáluváruttâs ääigi. Huámmáš, et sino- tâi meccipuáluváruttâs ääigi rissevyeššei kevttim ij lah loválâš tain šaddee čuođâlmistemvaarâ keežild.
• Jis tulâstâlah, te keevti tuše merkkejum já tipšum tullâpuáldimsoojijd. Luándusuojâlemkuávluin, tego aalmugmeecijn, tuulâ cokkiittem lii loválâš tipšum já merkkejum tullâpuáldimsoojijn. Raijiittâskuávluin tuulâ cokkiittem lii kieldum.
• Laapist, Tave-Pohjanmaast, Kainuust já Tave-Kärjilist Meccihaldâttâs lii jieijâs miärádâssáin adelâm almolii love tuulâ cokkitmân staatâ meecijn. Tuulâ cokkitmân puáhtá kevttiđ koške eennâmoovsijd, riisijd já uccâ kuodduužijd. Jis vuálá kilomeetterpele siste lii tipšum tullâpuáldimsaje, te tulâstâllâđ uážžu tuše tobbeen. Luándusuojâlemkuávluin, mooid lii rahtum tipšom- já kevttimvuávám tâi adelum oornignjuolgâdus, nuávdittuvvoo tulâstâlmist tot, mii tooid vuáváámáid já njuolgâdussáid lii linjejum. Ovdâmerkkân iänááš aalmugmeecijn tulâstâllâm lii loválâš tuše tipšum tullâpuáldimsoojijn.
  • Retkikartta.fi lii Meccihaldâttâs faallâm mávsuttes kárttápalvâlus, kost puáhtá uápásmuđ staatâ enâmij já čaasij maaŋgâpiälásii falâldâhân. Kárttápalvâlusâst puáhtá tutkâđ jieškote-uv tijppâsijd kuávluid, tego luándusuojâlem- já vandârdemkuávluid, já toi palvâlusâid já ráhtusijd, moh láá uáivildum vandârdeijei várás.
  • Luontoon.fi-palvâlusâst vandârdemčuosâttuv Ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost puáhtá tärhistiđ, et láá-uv čuosâttuv várás čallum sierâ njuolgâdusah já ravvuuh, il. tulâstâlmist.
• Ele kiško peesi tâi vääldi märfipasemijd ellee muorâin.
• Keevti tuulâ cokkitmân uáivildum muorâid šiäštulávt.
• Täärhist ain, et lii-uv kuávlust vyeimist sino- tâi meccipuáluváruttâs.
• Sino- tâi meccipuáluváruttâs ääigi tulâstâllâm lii kieldum meid iänááš tipšum já merkkejum tullâpuáldimsoojijn.
• Sino- tâi meccipuáluváruttâs ääigi tulâstâllâm lii loválâš tuše tullâpuáldimsoojijn, main láá hoormih já káttuseh, sehe ävđintuuvij já kámpái tullâsoojijn jis lii eromâš várugâš. Cokkiitteijee västid ain tast, et tulâstâllâm lii torvolâš. Huámmáš, et tulâstâllâm sáttá leđe kieldum päikkikuáhtásávt.
• Ele keevti ohtiikevttimgriili. Tot myekkee pirrâs, ige tot lah loválâš sino- tâi meccipuáluváruttâs ääigi.
• Täärhist tulâstâlmân lohtâseijee ravvuid jieijâd valjim vandârdemčuosâttuv ravvuuh já njuolgâdusah -siijđost.

Lyenettes vandârdem

• Ele luonnii, pic vääldi luonijd fáárun já tuálvu taid rievtis pasâttâsčuággás.
• Uccâ mere purrâmâšpasâttâsâid tun puávtáh pieijâđ vandârdemsaje kompostân tâi koškehiivsigân, mut ij nubelágán hiivsigân. Nubelágán hiivsigijd toh tappeh.
• Uccâ mere putes pááppár já kartoŋk tun puávtáh kevttiđ cokkiittâssân tullâpuáldimsaajeest tâi ävđintuve tullâsaajeest.
• Toolâ ain uccâ lyenisehhii fáárust, nuurâ tohon luonijd maid iäráseh láá vájáldittám.
• Lahtâsiholdâsâid puáhtá kevttiđ intimhygienia tipšomân. Huámmáš kuittâg, et iänááš lahtâsiholdâsah aneh sistees lastik, ige taid uážu pieijâđ hiivsigân, mut taid kalga pakkađ uccâ sehâžân já pyehtiđ meddâl meecist. Mánusâšsuojij kiessuid, čonâstuvâid já tamponijd kalga pakkađ uccâ sehâžân já pyehtiđ meddâl luándust.

Mätki

• Valjii vuosâsajasávt aldavandârdem. Vääzin, pyeráin tâi suuvân iä šoodâ luoštuuh.
• Keevti almolijd jotteemriäiduid talle, ko tot lii máhđulâš.
• Keččâl orniđ juávkkusáátuid.
• Maađhâš kuhás härvibeht, mut oro tobbeen kuhheeb.