Vandârdemkiäinuh já pálgáh

Pänituoddâr meccikuávlust láá merkkejum kiäinuh tuše Avveeljuuvâ kollekuávlui aldasijn.

Kiäinui vyelgimsajeh

  • Kiäinu Avveeljuuvâ Kuldalân vuálgá mecciavdomaađij keejist alda Pahaoja kámpá. Pahaojan monâdijn vuáijoo neeljišmaađij suullân 15 km Kuttoor kuávlun já rátkojuvvoo kioski puotâ uálgispel Suđejuvmaađijjân. Čuđejuvmaađijmield vuáijoo suullân 8 km já rátkojuvvoo čišetkieđâbel Pahaojan.
  • Kollepäälgis vuálgá neeljišmaađij pellâst 1,5 km Laanilist máádás já nohá Kuttoormaađij algâkeeji parkkisajan.
  • Kulmekuru čuoigâmkiäinu algâkeeči lii Suáluičielgi mađhâšemkuávdáást, Siula-táálu paaldâst.

Merkkejum kiäinuh

Pänituoddâr meccikuávlust láá merkkejum vandârdemkiäinuh tuše Avveeljuuvâ kollekuávlui aldasijn.

  • Pahasaajâ – Avveeljuuhâ –kiäinu, 12 km, lii áinoo merkkejum kesivandârdemkiäinu Pänituoddâr meccikuávlust. Kiäinu vuolgâsaje lii parkkisaje Pahasaijuu piällást, mast lii uápistemkáátus. Vuolgâsaje kulen kalga njeeijâđ meccipálgá mield Pahasaijuu museopirrâdâhân, mast láá tovlááh kollekuáivumáigásiih rakânâsah já mašineh sehe ävđin- já láigutupe, mii lii tuše kesikiävtust. Pahasaijust lii uápistemkáátus, mii muštâl kollehistorjást. Kiäinu juátkoo Pahasaijuu tuve vuoluubiäláá hiäŋgušalde kuuvl, mii rastaldit Suátiaijuu, já ain Pahasajâpuálu teermi mield taveviestârân. Mätki juátkoo mulsâšuddee meccienâduvvâst já pááihui kalga käälliđ aijui rasta. Björklundvääri (327 m) maŋa kalga njeeijâđ Avveeljuuvâ riidon uáli ciägu porthái mield. Avveeljuuvâ rasta piäsá hiäŋgušalde mield já nubebeln rido kalga kuárŋuđ riddoviemmâr oolâ, mast álgá Kuldal kuávlu.
    • Palvâlusah: Pahasaijuu ävđin- já láigutupe, Avveeljuuvâ Kuldal ävđin- já láigutupe, Avveeljuuvâ Kuldal viehâtupe
    • Uáinámuš: Avveeljuuvâ Kuldal
    • Puáris kiäinu Kuttoormaađijjist Kuldalân puáris Rovanen maađij mield ij lah innig kiävtust ijge tot lah merkkejum miäcán. Pálgá lii pááihui vaigâd vyettiđ, ijge suosittâlluu ton kevttim.
  • Pänituoddâr meccikuávlu aldasijn lii kollehistorjáást muštâleijee 7,5 km kukkosâš Kollepäälgis. Päälgis jotá puáris ruukij já kolleväldidmij pehti já uápásmit kollekuáivum historján já mailmân. Lase historjá já onnáápeeivi kávná Taŋgavääri Kollemuseost (www.kultamuseo.fi, suomâkielân). Päälgis uáinoo Suábbád - Kyláuáivi olgonlihâdemkáártást, 1:50 000.
Pahaoja ävđin- já väridemtupe Čuđejuuvâ. Kove: Ariel Ilmakuva Oy

Vuáhádum jotteemrađeh

  • Kolle-enâmijn já meccipargoin lii juuttum čyeđe ive ääigi já maađijjeh já pálgáh láá šoddâm táid kuávlooid. Kiäinuh uáinojeh Pänituodâr - Suáluičielgi olgonlihâdemkáártást, 1:100 000.

Čuoigâmkiäinuh

  • Suáluičielgi mađhâšemkuávlu saaveehlätteeh oleh Pänituoddâr meccikuávlu viestârroobdân Tovâsjuuvâ suuláid. Lättee pellâst láá kyehti káttus tulâstâllâm várás, nubbe Tovâsjuuvâ pellâst já nubbe Suávviloivij tavenuorttiibeln. Lätteeh láá aitârdum mašináin, mut tah meccilätteeh suápih tuše ärbivuáválâš čuoigâmân. Suáluičielgi mađhâšemkuávdáš (www.saariselka.fi, suomâkielân ) fáálá jyehitásásii ijâstâllâm, palvâlem já paldâlâsohjelm.

Avveeljuuhâ. Kove: Olli Vainio

Čäci- já miällumkiäinuh

Avveeljuuvâ miällumkiäinu lii pivnuu já maaŋgâpiälásâš. Määđhi puáhtá algâttiđ Avveel Maatist já juátkiđ ain Aanaarjäävri räi. Kiäinu kukkođâh Kuttoorist Avelân lii 70 km. Aaibâs algâttellee miälloi kiäinu Avveeljuuhâ ij lah. Kuttoor já Avveel kooskâst láá 30 kuoškâpäikkid já alodâhiäru 82,5 m. Veikkâ Avveeljuuhâ lii-uv keessiv cuáhi já kiäđgáá, lii tot lyeštimtohálâš ubâ keesi ääigi.

Moottorkiäkkárađeh