Uđâsarkkâdâh

Ninka Reittu ovdâsvástádâslii vandârdem mainâskirje almostuvá sämikielân já kirje kovečáitáldâh lekkâs Siidast 2.10.2023

Kirječällee Ninka Reittu lii čáállám Meccihaldâttâsân ovdâsvástádâslii vaandârdmân movtijdittee párnáikirje ”Äigee já Sááná meecist: Vandârdemetiketmainâseh”. Kirje almostuvá tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân 2.10.2023. Almostittemtilálâšvuođâ ohtâvuođâst Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siidast lekkâs meid kiirján lohtâseijee taaiđâčáitáldâh.

Ninka Reittu.
 

Ninka Reittu hitruus mainâseh já sargum koveh jođetteh luándun Äigee, Sááná, Penne Puljáruv já Vuolli-äijih fáárust. Mainâsij ulmen lii movtijdittiđ párnáid luándun já siämmást muštâliđ, et maht luándust kalga jotteeđ nuuvt, et kunnijât luándu já eres vandârdeijeid. Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah haalijd mainâskirjijn anneeđ huolâ, et puáttee suhâpuolvah šoddâduvvojeh vandârdiđ luándu kunnijâtmáin.

”Äigee já Sááná meecist” -kirje lii uáivildum 3–6-ihásijd uccâ vandârdeijeežijd. Sämikielâlijn kiirjijn láá juáhháást valdum 1000 pitá tiädduseh já kirjeh juáhhojeh Siidast peivikiäjui, škoovlâi já kirjeráájun kiävtun. Kirjeh almostuveh 2.10. meid Meccihaldâttâs Lundui.fi-siijđoin, kost tom pyehtih puohah luuhâđ rijjâ. Mainâskirje almostuvá maŋeláá čohčuv meid eŋgâlâskielân. Suomâkielân já ruotâkielân kirje lii olgosadelum jo ovdeláá.

”Mij kevttip mainâskirje iššeen sämikielâlii luándušoddâdmist. Já mij movtijdittep meid párnái vanhimijd, luándumaađhij uárnejeijeid, oovtâstpargoirâttâsâidân, peivikiäjuid, kerhoi jođetteijeid, perâpeivitipšoid, ravviittuvâid, várdájeijeid já iärásijd väldiđ kirje aktivlii kiävtun párnái mainâspuudâin já luándust jotemân rahttâtmist. Mainâsijguin puáhtá cuvnâđ savâstâllâm tast, et maht luándust kannat toimâđ. Mainâseh sättih joba cuvnâđ rävisvuođâ räi kyeddee moovtâ já rähisvuođâ luándun,” virkosmittemkiävtu sierânâsäššitobdee Kirsi Ukkonen Meccihaldâttâsâst tuáivu. 

Vandârdemetiketân puáhtá uápásmuđ Meccihaldâttâs jieškote-uv viestâdemoolij vievâst. Viestâ čujottuvvoo maaŋgâahasijd luándust jotteid jieškiäs-uv hiäivulii häämist. Teháliih vuáđuääših láá luándu kunnijâttem, lihâdem, ijâstâllâm, tulâstâllâm já lyenettes vandârdem – ko haaldâš tooid aššijd kyeskee njuolgâdusâid, te lii vaalmâš vandârdiđ.

Siidast láá párnáid čujottum taaiđâčáitálduv ohtâvuođâst uáinimnáál meid Vandârdemetiket-posterráiđu, mii muštâl ovdâsvástádâslii vaandârdmist. Kuuvijd posterij várás lii sárgum graafikko Anna Pakkanen, já posterijn láá fáárust sämikielah.

Lasetiäđuh

Meccihaldâttâs lii staatâ finnodâhlájádâs, mii tipšo oovtâ kuálmádâs Suomâ eennâm- já čäcikuávluin. Meccihaldâttâs mittomeerrin lii luándu áárvu já ohtâsii jáválâšvuođâ ovdâsvástádâslâš ovdedem suhâpuolvâi paijeel. 1200 meccihaldâttâslii miätá Suomâ västideh kuávlui kilelis kevttimist, tipšomist já suojâlmist - jieškote-uvlágán táárbuid já vuárdámušâid oohtânheiviitdijn.

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah fáálá kilelis vyevi navdâšiđ Suomâ muččâdumos luándust. Mij suojâlep puoh tivrâsumos luándu já mii ovdâsvástádâssân láá mii riijkâ aalmuglâšmeecih, luándumeecih já eres staatâ suojâlemkuávluh, tavekuávlu meccikuávluh sehe maaŋgah merhâšittee historjáčuosâttuvah.