Ravvuuh pálgást liihâdmân

Tulâstâllâm

Suomâ:  

  • Tuulâ cokkiittem lii ollásávt kieldum meccipuáluváruttâs ääigi. Lii avžuuttettee kevttiđ virgálijd tulâstâllâmsoojijd láávui já ävđintuvij ohtâvuođâst tâi aainâs kevttiđ ävkkin puáris tullâsaje ko taggaar kávná. Návt puáhtá kepidiđ meeci kuullâm.

Taažâ:  

  • Paje-Paččvei aalmuglâšmeeccist tulâstâllâm lii loválâš koške ovsijguin já risijguin tuše virgálijn tulâstâllâmsoojijn. Tuulâ cokkiittem lii vyevdienâmijn almolávt kieldum 15.4–15.9 koskâsii ääigi.
Ellestohpu ävđintupe Taažâst. Kove: Pasi Nivasalo

Munerahttâttâm   

Suomâ já Taažâ koskâsii rääji rastaldittem    

  • Schengen-enâmij aalmugjesâneh já toh kuálmádij enâmij aalmugjesâneh, kiäin lii orroomlope tai viisum Schengen-enâmân, pyehtih rastaldittiđ rijjâ staatâi koskâsii rääji vääzin, ko sist ij lah mieldi tullamnáál täävvir. Persovnvuođâ kalga pyehtiđ tuođâštiđ ko toos lii tárbu, et koválâš persovnkorttâ, om. passâ, kalga leđe mieldi.

Mätkipuhelimij kullum   

  • Vaikka Suomâ já Taažâ mätkiviestâviärmáduvah láá-uv luávdeeh, te Vääččir meccikuávlust já Paje-Paččvei aalmuglâšmeeccist pyehtih leđe iptokuávluh. Täärhist mätkiviestâviärmáduv luávdimvuođâ jieijâd puhelinoperaattorist. Lasseen ain láá sajeh, main mätkipuhelin ij tooimâ tâi suáituin láá hemâdâsah. Tággáár tiileest sáttá išediđ om. jis ucâluvá tiäváá tâi vááráá oolâ, jolgâ sajan já/tâi váldá puhelin SIM-koortâ meddâl etisuáitu ááigán. Kannat še väldiđ vuotân, et jieškote-uv mätkipuhelimij kooskâ láá iäruh kulluumist.

Torvolâšvuotâ  

  • Hárjánem lasseen torvolâš vandârdem váátá huolâlii määđhi vuávám já kuávlu tile tiäđuštâllâm.
  • Mušte kyeđđiđ almottâs alnestâd, äigitavlustâd já kiäinuvuáváámijnâd jieijâd usteváid já aldažáid, ijjâdemsajasâd tâi luándukuávdáid. Almoot máhđulâšvuođâi mield še kiäinu- já äigitavlunubástusâin. Ävđintuvij kyessikirjijd lii še pyeri kirjiđ jieijâs saavâid. Kuávlu piäluštempalvâlus lii lahâaasâtlávt uárnejum, já ton fättee etikuávdáá pehti. Ama almottâh, ko lah peessâm merikiäčán, amas occeeh kočottâttâđ tušijdiet. Piäluštempalvâlus vuolgât reekkig tušes ucâmijn. Mušte, et puhelinnummeer, moos etitábáhtusâin kalga vuoččin suáittiđ, lii 112.
  • Kiđđâtulveh sehe keesi já čoovčâ rášuarveh loptejeh čácáduvâi čäcitaasijd, et juuvâi rastalditmist kalga leđe jiärmáá.
  • Luuvâ lase torvolâšvuođâ- já  anokáálvuin Vandârdem ABC:st
Ellevatnetjävri. Kove: Pasi Nivasalo

Reiskääpih    

  • Meeccist taarbâš ášálii vandârdemriäiduid: kárttá, kompas, teltta, šooŋâmiäldásiih káárvuh, uáđđimsekkâ, vuoššâmpiergâs já tuárvi purrâmâš. Rievtis já kelijdeijee reiskääpih sehe vandârdemhárjánem tähideh luhostum määđhi.

Iveääigih 

  • Muotâ suddá kuávlust vyesimáánu loopâ räi. 
  • Keesi puátá táválávt kesimáánu pelimuddoost, mut hallaiijah sättih puáttiđ šoddâmpaje kaskoo-uv. Keesi já ijâttes ijjâ lii fiijnâ vandârdemäigi áinoošlajâsâš čuovâš keežild. 
  • Jonsahpeivi puáhtá še čuoškâid puáđidijnis. Paalgâd lii äigi, kuáš čuoškah, myevvireh, porruuh já polttijááh láá enâmustáá. Tot pištá porgemáánu loopâ räi. 
  • Čohčâsâš ivnevalje ađai ruške lii pyeremus muddoost čohčâmáánu loopâbeln já luándu ivnečáitálmâs juátkoo čohčâmáánu loopâbel. Ruške äigi já iivnij kirkkâdvuotâ miärášuvá iijâi čuáskum já keesi arvemere mield. Puáhtá keevvâđ nuuvt-uv, et čohčâšuármu possáád soovijd päljisin jo ovdil ivnevalje älgim.
  • Lii váhá ivveest kiddâ, mut táválávt ääinig eelâš enâmist čohčâ-roovvâdmáánust, já pissoo muotâ luávdá eennâm roovvâd-skammâmáánust.
  • Äigikyevdilumos tiäđu meccitiileest uážžu Avveel palvâlemčuággást, Luándukuávdáš Siidast já Bioforsk Svanhovdist.

Seesooŋgääigih 

  • Piilola pálgást láá jotteeh häärvihtsiähá ubâ kesimáánu ääigi – kii vaandârd, kii pivdá kyele tai myerjee. Ruuhka-aaigijn ij pyevti sárnuđ, mut jonsahpeeivist porgemáánun já ruškeäigi láá pivnohumoseh vandârdemääigih.

Kove: Seppo Leinonen

Luándusuojâlemkuávluin pennuid kalga toollâd kiddâ.