Piilola päälgisTave-Lappi
Aanaar (www.inari.fi), Maadâ-Vaarjâg (www.sor-varanger.kommune.no, tárukielân)
Vääččir meccikuávlu (suomâkielân), Paje-Paččvei aalmuglâšmecci (www.bioforsk.no, eŋgâlâskielân)
Päälgis tipšo Meccihaldâttâs Suomâst.

Piilola päälgis lii mielâkiddiivâš, historjállâš meccikuávlukiäinu kuácceevyevdistielâsist tavveen. Taat 35-kilomeettersâš kesivandârdemkiäinu ovtâstit taažâlâš Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci já Vääččir meccikuávlu Suomâst. Kiäinu heivee pyeremustáá hárjánâm vandârdeijei.

Vandârdemkiäinu enâduv haldâšeh peciváldáliih kiäđgáás enâmeh. Algâvyevdih, koskâstuárráh šelis meccikuávlujäävrih, juvviih já ucessiähá jiäggááh pyehtih saijaasvuođâ já molsâšuddeevuođâ vyevdilágán pirrâsân. Veikkâ luándu ij tuubdâgin staatâi koskâsijd raajijd, láá Taažâ já Suomâ luánduenâduvâst iäruh eres lasseen meeci asehaamijn.

Utkáás vandârdeijee áiccá pirrâsist meerhâid meeci ellein já luándu jurâmist. Tobbeen kost muorâkuáráttâh lii uuccâm purrâmâš pecikoorâ vyelni, láá muorâ páárhust merikooskâi rääigih. Meid kuobžah kuleh meeci ässeid, já toh vuáttojeh eres lasseen áávuskuovzâstum kuuđhâmiehtân. Tave pecivyevdi ovdánemmuddoost meccipyelimeh já stoormah láá teháliih vyevdi uđâsmitteeh. Čapis čiđđâtiälhuh peesij ruŋgoin muštâleh tovláin meccipyelimijn. Räijejum kuávlust siämmáákulij viirrâm muorâruŋgoh muštâleh stoormâ sunde.

Piilola päälgis lii meid kulttuurlâš kiäinu, mon jođedijn puáhtá mieldieelliđ tovláá eellim meeccist. Meccitáálui eellim kuálláás jaavrij riddoost vuáđudui jiešráđálâš tálutuálun. Meccitáálust tollii muáddi šiiveet já poccuid, pivdii kyele, miäcástii já ellii tááláá ääigi uáinimčievâst vyeligávt kukken čuákkipaaihijn. Vandârdemkiäinu kuorâd puáris meccitáálui já siijdâi, Suomâ Njeellim já Taažâ Vagattem, koskâsijd jotteemkiäinuid. Ákšoin verâstum pilheh puáris aaikâi siijđoin čäittih tovláá jotteemkiäinu linjim. Vääččir meccitááluh kuorrânškuottii 1970-lovvoost. Tááláá ääigi Vääččir lii joskis meccikuávlu, kost páiháliih ulmuuh joteh puásuipargoin, meccipiivdost já kyelipiivdost.

Piilola pálgá jiešnálásâšvuođâ lasseet vala kiäinu aalmugijkoskâsâšvuotâ. Piilola päälgis lii šoddâm Taažâ, Ruošâ já Suomâ koskâsâš luándusuojâlem- já luándumađhâšemoovtâstpargo puáđusin. Vandârdemkiäinu jotá ohtâlâs Pasvik-Aanaar -räjimuorâstuvâst, mii lii taam kuulmâ staatâ kuávlust (www.pasvik-inari.net).