Vandârdem Vandârdem Miällum Uáinámušâi já uáinusij keččâm Luándupäälgis Čuoigâm Kuálástem Tuolmâmpyeráin jotteem Miäcástiđ Muorjiđ já kuobârdiđ

Maid Pänituoddârist puáhtá porgâđ?

Väzziđ merkkejum pálgáid

Pänituoddâr meccikuávlu merkkejum kiäinuh láá iänááš Avveeljuuvâ kollekuáivumkuávlust. Kuávlu váimusist iä lah merkkejum vandârdempálgáh.

Miälluđ

Avveeljuuhâ lii ohtâ Suomâ fijnásumosijn čäcijotteemkiäinuin, moin lii finniimist meiddei tärhis miällumraavâ. Miällumkiäinu puáhtá algâttiđ Avveeljuuvâ kierruin já juátkiđ Aanaarjäävri räi. Miällumkiäinu kukkodâh Kuttoorist Avelân lii 70 km.

Miälloo Avveeljuuvâst. Kove: Olli Vainio

Kejâdiđ uáinámušâid já várdusijd

Avveeljuuvâ kollekuáivumkuávlui historjalliih pajeh uáinojeh ruustigijn já meeccist vala onnáá peeivi-uv.

Uápásmuđ luándupálgás

Meccikuávlu ulguupeln lii kollehirtorjá kovvejeijee Laanil Kollepäälgis. Kollepálgá nubbe keeči lii Suáđigil - Avveel-maađij pellâst 1,5 km Laanilist máádás já nubbe keeči parkkisaajeest kilomeetter Kuttoor luoddiärust Kuttoor kuávlun. Suomâ já maailm kollehistorján puáhtá uápásmuđ Taŋgavääri Kollemuseost (www.kultamuseo.fi, suomâkielân). Avveeljuuvâ Kuldalist, Mobergojast já Pahaojast láá kollehistorjáást muštâleijee raavâtavluh.

Čuoigâđ meeccist

Pänituoddâr kuávlu suápá lusis tälvivaandârdmân. Muádi kámpá lasseen meeccist iä lah palvâlusah, et jieijâs lättei jottei tot lii hiäivulâš vandârdemmecci.

Pyeráin vyeijiđ

Pyeráin vyeijim lii máhđulâš tuše Suáluičielgi mađhâšemkuávdáá aldasii meccikuávlu nuorttiibeln. Pyeráinvyeijimkiäinuh joteh puáris kollekuáivumkuávlui mecciavdomaađijjij mield. Kiäinuh láá merkkejum Suábbád - Kyláuáivi olgonlihâdemkáártán, 1:50 000.

Kuálástiđ

Meccikuávlu lááduin já jaavrijn puáhtá kuálástiđ nuuvtá septivuoggáin já jieŋâalnuággumáin. Vuoggâkuálástem lii loválâš kuálástemmávvsoin (www.eraluvat.fi, suomâkielân), eereeb ELY-kuávdáá sierânâsčaasijd (www.kalastusrajoitus.fi, suomâkielân). Meccihaldâttâs astoääigikuálástuslope, 1564 Paje-Säämi meccikuávlu (www.eräluvat.fi, suomâkielân), lii vijđásub já addeel vuoigâdvuođâ kuálástiđ meiddei ovdeláámainâšum sierânâsčaasijn sehe kolgee čaasijn kuálástuskuávlukáártá já lopeiävtui mield.

Kove: Pekka Antikainen

Iänuduv, Aanaar tâi Uccjuuvâ kieldâi fastâässein, kiäh hárjutteh áámmátkuálástus, päikkitárbukuálástus tâi luánduiäláttâsâid, lii kuittâg vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá kuálástulove mainâšum kieldâi staatâ čassijd.

Huámmáš, et ain ko kuálástuvvoo eres náálá ko septivuoggáinuággumáin tâi jieŋâalnuággumáin kalgeh 18-64-ihásiih mäksiđ kuálástusmáávsu (www.eraluvat.fi, suomâkielân)

Lasetiäđuid finnee Meccihaldâttâs Avveel toimâsaajeest.

Gyrodactylus salaris -luosâparasiit ij lah vala leevvâm mii tivrâs Jieŋâmeerân kolgee luosâjuvváid. Luuvâ lase (suomâkielân).

Miäcástiđ

Pänituoddâr meccikuávlust láá kyehti lopemiäcástemkuávlu: 1610 Pänituodâr1611 Kuttoor (www.eräluvat.fi, suomâkielân). Kuávloid vuobdum luvijgijn puáhtá miäcástiđ riävskáid, čäciluudijd, njuámmilijd sehe smaavâpiäđuid. Ko kuávluh láá puásuikuáttumenâmeh, ij vyejetteijee pennuu uážu kevttiđ.

Kuttoor já Päniskäiđi lává páihálij ulmui pivnuus pivdokuávluh. Aanaar kieldâ fastâässein lii staatâ enâmijn rijjâ miäcástemvuoigâdvuotâ.

Muorjiđ já kuobârdiđ

Pänituoddâr kuávlu enâmeh láá kuorbâseh, mut juuŋâ, sare já luámmán tobbeen kávná, jis teivâs hiäivuliijd šoddâmsoojiijd. Kuobbârijd, aainâs-uv taatijd, ruávskuid já smiäruhijd puáhtá kavnâđ pyereest já taid puáhtá nuurrâđ, jis ij haalijd kyeđđiđ taid puásuialmai náálá poccuid čohčâherskun.

Vuojâdiđ

Meccikuávlu čääsih láá šelâdeh já čuássááh iäge velttidhánnáá hokâttâl vuojâdâttâđ ko härvinâš pakkâ kesipeeivij. Talle-uv čuoškah já myevvireh sättih häittidiđ lávgudâttâm já palgâm oppeet puáhtá pivâstuv káálun.