Kulttuur já iäláttâsah

Pänituoddâr meccikuávlu kevttim vuáđudui vala muáddi ihečyeđe tassaaš koddepiivdon, miäccástmân já kyelipiivdon. Aanaar viestâr- já taveoosijn lijjii poccuuh juo 1800-lovo aalgâst tälvipojij valjeest, ko toh lijjii puásuisämmilij tälvikuáđuttemkuávluh. Keessiv poccuuh juttii Jieŋâmeerâ riidon kuodâdiđ já kuáttuđ čuoškâttis riddoin. Suomâ já Taažâ koskâsâš räjitoppâm ive 1852 eestij kuuloold ärbivuáválii jotteem kesi- já tälvikuátumij kooskâ, mon tiet maaŋgah puásuisämmilâšperruuh já -suuvah ucâluvvii ollásávt uđđâ eellimkuávlooid Tave-Ruotân já -Suomân. Meiddei tááláš Pänituoddâr kuávlu lii noonâ puásuituálukuávlu, mast tuáimih Pänituoddâr, Avveel, Säämi, Kuivasalmi já Sallâvääri palgâseh. Puásuituálu lii-uv ohtâ kuávlu merhâšittee áigápuátu. Tast šaddee puáđuh já uálgiánsumáhđulâšvuođah tuálih siijdâin ässeid.

Onnáá peeivi Kuttoor kylást lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. Kylá pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. Nijtoi šadolâšvuotâ oovdâst sehe algâalgâlâš tavekuávlu nijttošaddoid, ko mäddin ulmui fáárust puáttám šlaajâid. Maađij Kuttoor kylán rahtui ive 1959. Maađij finnij áigá president Kekkonen, ko eelij čuoigân kolliistâlmin Kuttoorist ive 1956.

Kuttoor kylá. Kove: Nina Raasakka

Kollekuáivum lii kuáđđám uáli pisovâš luodâid Pänituoddâr miäcán. Vuossâmuu kollekavnâm Avveeljuuvâst toovâi staatâ tutkâmjuávkku ive 1868. Virgálâš staatâ kocceem kollekuáivum aalgij ive 1870, já siämmáá ive ruuvnâ huksiittij Avveeljuuvâ taveriidon Kruunun Stationi-nommâsâš táálu staatâ virgealmai kocceempargo helppiđ. Kolle uccui meiddei källeevuáđust já ruukitoimâ lâi kuávlust koorâs 1900-lovo kyevti vuossâmuu ihelovo äigin. Tuoi loveivij stuorrâtooimah iä kuittâg luhostum já toi pasâttâsah láá uáinámuššân já mušton ulmui peivinaharijn já iäljárvuođâst.

Päikkinoomâin

Pänituoddâr kuávlu päikkinoomâin puárásumoseh láá stuorrâ juuvâi, javrij já tuoddârij noomah. Toi algâalgâlâš merhâšume lii innig harvii čielgiimist. Tááláá häämis päikkinoomah láá finnim maaŋgâi kielâi já kulttuurij ohtsâš vaikuttâsâst. Algâalgâlâš anarâš- tâi orjâlâšnommâ lii távjá finnim syemmilii paldâlâsnoomâ, tâi noomah láá rievdâm sämikielâlâš häämist syemmilii njáálmán pyerebeht suáppen. Kollekuáivooh láá adelâm pargosoojijdsis já aldaenâmááid ulmui, tábáhtusâi tâi pääihi háámán čujotteijee noomâid. Kuávlun varrim tavesämmiliih oppeet nomâttii tuodârenâmijd poccui já puásuituálun kullee nomâigijn. Vala tääl-uv noomah sättih molsâšuddâđ káártá já kárttárähtee mield.


Uáinámušah

Avveeljuuvâ Kuldal

Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. Kollekuáivoi tuođâlâš kurgâlem Avveeljuuhân finnij ááigán kyehti kiilu kolle, mii lâi tuidum muádi oho ääigi čohčâkeesi 1869. Kuáivon láin oululâš Jakob Ervast já raahelâš Nils Lepistö, kiäh láin finnim opâidis Kaliforniast. Forgâ Avveeljuuvâst lâi čuátásâš almaijuávkku luhhoos iiskâdmin, já viiđâ ive äigin juhâpiällás pajanii suullân neljilov hirsâ- já lavŋetuuváážid.

Juo ive 1870 staatâväldi huksiittij Avveeljuhâriidon haldâsemsaje, Kruunun Stationi, kollekuáivum kocceem já haldâšem várás. Ruuvnâ haldâšemsaajeest tärhistuvvojii kollekuáivoi uuccâmloveh, viekkejui kavnum kolle já perrui tast viäru staatân. Haldâšemsaje toimâlumoseh iveh lijjii 1870-1900, kuás tobbeen asâstellii enâmus muddoost 38 almajid.

Avveeljuuvâ kolletoidemsoojijn pargeldii keessiv 1870 ohtsis 335 olmožid. Ko toos lasettuvvojii vala puoh virgealmaah, väldidmij omâsteijeeh, kollekuáivooh já pođoiulmuuh, orostellii Avveeljuuvâ kollekuávluin tuoi aigij 500 - 600 olmožid. Ko Aanaar jieggâregisterist lijjii talle 659 olmožid, saatij Kuldal leđe kaavpugij maŋa Tave-Suomâ stuárráámus čuákkipäikki.

Avveeljuuvâ Kuldal ivnáás historján kulá meiddei ton toimâm kuovsâkkâstutkâmušâi toimâsaijeen iivijn 1882 - 1884. Ive 1882 Suomâ Tieđâakatemia algâttij näpikuávlu tutkâmohjelm, já toos kullojeijee kuovsâkkâstutkâmušah tahhojii kyevti täälvi äigin professor Karl Selim Lemström jođettâsâst. Piättârlávttáá alaččân huksejui sierrejum veškisraŋgâkäämi, mast kuittâg oovtâ iijâ huámášii čuovâsuonnjâr paijaanmin ááimun. Tutkâmušah juátkojii vala čuávvoo täälvi, mut uđđâ ááicuh iä finnâšum.

Kuldal kevttim kiäppánij 1900-lovvoost, já 1920-lohon puáđidijn ruustigeh lijjii hyenes oornigist. Kuldalist čáállám Suomen Kuvalehti kuástidij válduviistán uđđâ perrâdâhkáátu ive 1931, mut mudoi visteh lijjii aaidârdhánnáá. Lapin Kultala Säätiö algust Kuldal visteh tivoduvvii Museovirgáduv kocceem vyelni iivijn 1972 já 1982. Aalmugviste, liäibumviste já äitti šoddii tivoduđ puáris čuovâkuvij vuáđuld, ko toh lijjii nuuvt hyenes oornigist. Visteh tivoduvvii olmânáál uđđâsist ive 2000.

Válduvisteet suullân 100 meetter keččin lâi äiginis mottoomlágán kyevtvistásâš vijnetuuvááš. Tot kočodui meiddei krouvin, saluunan tâi purâdâmvisten. Ko kollekumestâs nuuvâi paasij vijneviste kuárusin já liäggásij. Majemuuh-uv hiirsah luptânii äiginis suovvân ááimun vandârdeijei ja kollekuáivoi tulâstâlmijn.

Meccihaldâttâs huksij ive 1970 aalmugviste vuoluubel kyevtvistásii kámpá, mii tooimâi ävđin- já väridemvisten. Kámppá puolij ive 1995. Uđđâ tupe valmâštui ive 1996 válduviste nuorttiibel. Ton kyevti visteest nubbe tuáimá ävđintuppeen já nubbe väridemtuppeen.

Moberg Kuldal

Mobergoja lii Čuđejuuvâ siemin uálgijuuvâš. Ton pirrâsist kollekuáivumtoimâ lii lamaš livkkáá juo paijeel 120 ihheed. Moberg Kuldal lâi algâalgâlávt kolleruukiuásusfinnoduv Prospektor Ab 1900-lovo aalgâst huksim tutkâmtoimâsaje. Maŋeláá tast láá lamaš maaŋgah kuivooh já finnoduvah. Tááláá ääigist aldasijn lii Avveeljuuvâ áinoo ruukipirrâdâh.

Mobergoja kámppá lâi 1970-lovo aalgâst liäggásmin. Iivijn 1975 - 1976 já 1982 visteh tivoduvvii Lapin Kultala Säätiö algust. Tááláá ääigist visteh láá meccihaldâttâs hovdim vyelni.

Puáris stuorrâ váldukámppáást tivodui uási 1970-lovo loopâst ävđintuppeen. Kámpá nube keeji pasâttâsah uáinojeh vala viste paaldâst. Ijâstâllâmviste, mii lâi pyereeb oornigist tivodui iivijn 1975 - 1976, mut tot puolij ive 1993. Ovdii maali mield huksejum uđđâ kámppá valmâštui 1999. Kámppá palvâl tááláá ääigis värdemtuppeen. Šiljo puáris stuorrâ suovâsáávnán šiettih ohtân muáddlov sávnod.

Pahaoja Kuldal

Suáđigillâš Hannu Postila kuáivui Čuđejuuvâ pellâst Pahaoja puotâ kole juo 1880-lovvoost. Toimâ kuávlust pehtilui, ko Lapin Kulta Oy huksij toho toimâsaje ive 1925. Pahaojast tahhojii 1920-lovvoost vuossâmuuh maašinkollekuáivumeh. Tohon jođettuvvojii ryevdirađereeilah, näppivoovnah já lievlâvuoimijn tuáimee mašineh. Sreeviimij puátuseh paccii kuittâg heeitugin. Kolle finnâšui uccáá já keeđgih ettejii mašináin porgâm.

Vistij lasseen tooimâst lii tááláá ääigist mušton puáris lievlâmaašin, mon iä kiergânâm väldiđ kiävtun ovdil Lapin Kulta Oy koŋgánem ive 1927. Lapin Kulta Oy nommâ ij kuittâg lappum historjáást, ko Tornion Olut Oy skappui jieijâs omâstusân noomâ kevttimvuoigâdvuođâ ive 1969. Tááláá ääigist Lapin Kulta lii aalmugijkoskâsávt-uv tobdos vuolâmerkkâ.

Pahaoja visteh

Tááláš váldukámppá lii čuákkejum kyevti uásist. Kámpá juuvâpiälááš viste vuojâttui kilomeetter keččin Vuijeminhaara njäälmis. Viäskár čišetpiälááš täkkiviste sáttá leđe šaddaaš 1900-lovo aalgâbeln. Kámpá olgočievvâst lii Lapin Kulta Oy tooimâ áigásâš mäliskiälu virge toimâttâm reilâpittá.

Pahaoja kámpáh liäggásii 1950- já 1960-lovvoin, ko kollekuávum váldutiäddu lâi sirdâšum Lemmei. Lapin Kultala Säätiö algust Museovirgádâh ornij 1970-lovvoost vistij tivvoom sehe káttus lievlâmašinân já Čuđejuuvâ hiäŋgušalde huksim. Čuđejuuvâst merkkejui meiddei 12 km kukkosâš päälgis Patatunturij kooskâ Avveeljuuvâ Kuldalân.

Pahaoja visteh láá tááláá ääigist Meccihaldâttâs haldâsem vyelni. Válduviste nubbe keeči tuáimá väridemtuppeen já nubbe ävđintuppeen.

Ryettikuoškâ Kuldal

Ryettikuoškâ lâi äiginis kollealmai aassâmpäikki já koskâmätkipäikki jođedijnis Kiro kylást ađai Avelist Kuldalân. Ryettikuoškâ lâi meiddei oovtâ peggeemus kollealmaa ađai Heikki Kivekäs peivinaharij čuásáttâh. Sun asâidui fastâässen Ryettikuoškân 1910-lovvoost. Kivekäs huksiittij tohon stuorrâ kámpá, hiävuštaali já naavit já njaaskâi piäldu. Lasseen sun vuáđudij sááhá já hevvâlistimruustig. Kollekuáivum ij loopâst kannattâm tobbeemgin já Kivekäs šoodâi sriijtâreeseept rievdâdmist faŋgâlân já jaamij tobbeen.

Ryettikuoškâ viistijn lii válduviste tivodum vandârdeijei kiävtun. Mope visten kočodum tupe tuáimá Meccihaldâttâs huolâttâstuppeen. Moppe lâi italialâš-ruátálâš sirkussuuvâ nieidâ, kote fiäránistmis ohtâvuođâst šoodâi Sáámán já paasij teehi loppâahasis.

Käldeeh

  • Mäkipuro, Viljo 1975: Kulta - Lappia ja kullankaivajia. Porvoo. WSOY. 303 s.
  • Stigzelius, Herman 1987: Kultakuume. Lapin kullan historiaa 2. Helsinki. Suomen Matkailuliitto. 256 s.