Njellim kuávlu lâi 1900-lovo aalgâst häärviht aassum kuávlu. Njellim luhhui ton ääigi Paččvei siijdâ uássin. Paččvei sijdâ ulâttij Aanaarjäävri taavaapele rido räi kidâ Pärttihân. Ubâ Paččvei siijdâst lijjii tuše 14 táállud. Algâaalgâst Njellim lâi-uv tuše oovtâ táálu nommâ, mii lâi tááláá siijdâ peht rahtum. Njellim kuávlu ovdánškuođij já virkosmij 1920-lovvoost, ko toho rahtui maađij já stuorrâ čuopâdâsah algii.

Maađij puáhtá turistijd

Piäccám kuávlu lohtui Suomân Soviet-Ruoššáin 1920 sooppum Tarto ráávhust. Uđđâ ohtâvuotâ Jieŋâmeerân leehâi ennuv máhđulâšvuođâid, moiguin ávhástâllâm vaađâi maađij rähtim. Maađij rähtim lâi algâttâllum jo 1916, mut rähtimpargo lâi ájánâm soođij tiet. Maađij Ruávinjaargâst Liinahamarin vuávájui tienuuvt, et tot jođáččij Njellim já Virdáánjaargâ peht.

Ton ääigi maađij rähtim vaađâi ennuv pargovyeimi. Masa jyehi almai Anarist uásálistij rähtimuurkon. Maađij rahtui kuáivuiguin kuáivumáin, eennâm sirdui riláiguin tâi hiäppušijguin. Mađijpargeeh urkkodii čyeđe meetter kukkosijn kooskâin, moh kočoduvvojii palstan. Oovtâ palstaast porgáin ohtâ almai teikkâ kyehti. Muuneeld sooppum pälkki maksui tállân ko palsta šoodâi valmâšin já tast maŋa pargee peesâi pargeeldškyettiđ uđđâ palstain. Taat Jieŋâmeerâmađijin kočodum maađij valmâštui viijmâg 1931.

Maađij puovtij täävvirjotoluv lasseen turistijd. Jieŋâmeerâ já Piäccám, "Tave Klondyke" láin eksootliih mätkičuosâttuvvah, moh hokâttillii mađhâšeijeid meiddei ologenâmijn. Šaddee tuuristviirdij keežild Virdáánjaargân huksejui mađhâšemtupe 1924 já leirimvijđodâh 1937. Mađhâšemtuuveest ijjâdii Jieŋâmeerân mađhâšeijee turisteh já sii lasseen meiddei valastâllâmkuálásteijeeh. Siđe várás valaba skáppojuvvojii laiguuttemnáál muáddi suuhâmkárbá já moottorkäärbis-uv.

Kove: Pasi NivasaloStuorrâsavotij äigi

Aanaarjäävri pirrâsijn aalgij stuorrâsavotij äigi 1921. Taažâ-eŋglandlâš finnodâh ATIF lâi uástám 1915 Meccihaldâttâsâst 2 miljovn koldâmuorâd, tondiet ko Tave-Taažâst iä lamaš tuárvi meecih čuoppâm várás. Čuopâdâsâin lâi stuorrâ merhâšume ubâ Aanaar kieldâ ovdánmân. Ubâ enâmist lâi tárbu pargoid já pälkkipargo maajeeld Aanaar savotáid pottii pargeeh kidâ Pohjanmaast.

Muorah jođettuvvojii tälviv Aanaarjäävri riddoid siäiludemsoojijd, kost toh jođettuvvojii keessiv kárbáiguin Virdáánjaargân, Paččvei luusmán. Kooldah vuojâttuvvojii Paččvei njáálmán Jakobsnesân rahtum sááhá kuuvl, kote onnii Tave-Euroop stuárráámus sááhhán. Maŋeláá uási muorâin sáhhájui Njellimist, mon kuávdážân lâi rahtum stuorrâ sáhhámlágádâs.

Nuorttâlij asâttem

Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâliih šoddii evakuistum eres soojij lasseen Pohjanmaan. Soođij nuuhâm maŋa Suomâ ferttij luovâttiđ Piäccám Sovietliiton, iäge nuorttâliih puáhtám maccâđ ärbivuáválijd aassâmsojijdis. Njellim lii ohtâ ton kuulmâ aassâmkuávlust, moh Suomâst čujottuvvojii nuorttâlijd. Njellimân värrejii ohtsis 35 nuorttâlâšperrud.

Mast Apinavaara nommâ lii vuálgus?

Njellim siijdâst maadânuorttiist orroo Apinavaara nommâ lii maaŋgâi mielâst oomâs. Pegâlmâs Säämi totkee T.I. Itkonen (1891 - 1968) muštâl noomâ mainâs Lapinmatkani-kirjestis (1991).

Vääri anarâškielâsâš nommâ lii Čáháligvääri, mon madduuh láá mainâsist, mii muštâl vääri siste ässee piättáás ucc-párnáá hámásii hälddest – čáháliggeest. Taam huáđđoo puovtij hokâttâllâđ olgos nuuvt, et piejâi sovskammuu källee luámán, jeđe toos čáhálig tiäđuäŋgirisvuođâs tiet mana čuážžuđ. Ko čáhálig lii lavkkim kammui, te kaamuv loptejuvvoo eennâm táásán. Čáhálig ferttee adeliđ silbâruuđâid ovdil ko tot luáštoo maasâd vuálus.

Sáámán puáttám syemmiliih iä iberdâm taam Tiänu kuávlust-uv tubdum mainâs pyereest já äddejii, et  čáhálig meerhâš apina. Návt čáhálig väärist šoodâi Apinavaara.