Márástâh já Viibuštuoddâreh

Ubâ kuávlu muččâdumos enâdâh haaldâš aalumglâšmeeci koskâuási: paijeel 70 km kukkosâš Lemmee, já ton pirâstittee Márástâh já Viibuštuoddâreh. Puáris pecivyevdih, magareh iä kavnuu kosten eres saajeest Suomâst, čiehih Lemmee juhâvyeme roobdâid.

Aalmuglâšmeeci taveviestâr- já taveoosijn láá Skieččâmjuuhâ já Vášku. Enâduvvâst uáinojeh čielgâsávt taveluándu meerhah. Juhâvuomij pecimeecijn láá ennuv uánihááh já kossâ aaikah.

Kove: Tuija Kangasniemi/MH.

Juhâvuomijd pajaskulij kuárŋudijn pecimeecih mulsâšuveh kuuloold suáhimeccin ja loppâ loopâst ruávis päljihâžžân. Tuoddâraalai alne puáhtá uáiniđ, mon koorâs luándu lii tavveen. Nube tááhust meiddei alemui aalai alne lii eellim, ja tobbeen sáttá uáiniđ uáli härvinâs tuodârlode, kiärun. Pajas kannat kuárŋuđ jo tuše mučis várdusij tiet, tastko šiev šoŋŋân tobbeen uáiná luuvij kilomeetterij kiäčán.

Lemmee aalmuglâšmeeci enâdâhhân kuleh stuorrâ uássin meid vijđes jeegih. Uási jeegijn láá paijeelpesâmettumis kolmâkäldeejeegih. Máddáá Riemâšjuvskääiđi jeegih láá vijđes äävih. Riemâšjuvskääiđist jotá meid kuosâ vijđânemkuávlu taverääji. Aalmuglâšmeeci taveuási jeegijn puáhtá uáiniđ čuumâid, maid lavne já jieŋâ luávdih, ađâi poolsâid.

Härvinâs šadoh já elleeh

Lemmee aalmuglâšmeeccist šaddeh ovdâmerkkân čuávuvááh uhkevuálásiih šadoh: aarnik, jegginartte, lyeiveeluhtee, tavehäldeelukkâ, kiäpuhäldeelukkâ, nuorttâkäiski, piikkisiemâ, kiemâpuálččimieđâš já kieddihäldeelukkâ. Kuávlust härvinâsah láá meiddei čäcisyeini, tuodârkiäikkoo já čievrâhaamiträäsi. Härvinâs ellein aalmuglâšmeeccist joteh ovdâmerkkân keeđhih já tyelli tälli kuumpih.

Kove: Seppo Alatalo/Vastavalo.

Ketki Lemmest

Ketki lii Lemmee aalmuglâšmeeci tubdâldâhšlaajâ. Ärgis piätuellee karva ulmuid.

Kove: Kari Kemppainen/Vastavalo.

Lemmee aalmuglâšmecci
 
  • Vuáđudum 1956                
  • Vijđodâh 2860 km²  

Lemmee aalmuglâšmecci.

 

 

 

Lemmee aalmuglâšmeeci tubdâldâh lii ketki.