Juhâvyemeh láá lamaš pivnohis aassâmsajeh ovdâhistorjálij aaigij rääjist. Meid Lemmest láá meerhah ulmuin, kiäh assii tobbeen čuođijd iivijd tassaaš. Aalmuglâšmeeci kuávlust láá kavnum suullân 1200 kodderogged, main kodeh pivdojii 1800-lovo räi. Njurgoiluovtâ luándupäälgis jotá oovtâ taggaar kodderoggejuávhu čoođâ.

Bivdorokkit. Govva: Matti Mela

Ko kodeh kiäppánii já puásuisämmiliih pottii kuávlun 1800-lovo loopâst, Lemmee vyemeest šoodâi almolubbon puásuituálu. Siämmást kuávlun šoodâi vuossmuu tove pisovâš aassâm. Tááláš-uv Njurgoiluovtâ eellim vuáđuduvá tuurism lasseen puásuituálun. Tot uáinoo čielgâsávt sijdâkooveest já jieškote-uv huksiittâsâin. Stuárráámus uási Lemmee aalmuglâšmeeci kuávlust kulá Sallâvääri palgâsân, mon puásuiloho lii suullân 7500.

Mast Lemmee lii finnim noomâs?

Lemmee vyemeest rääsih šaddeh pyerebeht ko aldakuávluin almolávt, ja ulmui mielâst vyemi lii lamaš lieggâsub kuávlu. Lemmee lii finnim suomâkielâlii noomâs (Lemmenjoki) sämikielâst, mii meerhâs suomâkielân lieggâs. Saje nommâ lii punjâgâm ääigi mield já suomâkielân tot lii taan ääigi Lemmenjoki.

Kollekuáivu

Vuossmuš kollekumeštâs hokâttâlâi kollekuáivoid Lemmei jo moonnâm ihečyeđe aalgâst. Tuođâlâš kollekurgâlem tábáhtui eskin suáđi maŋa 1940-lovvoost, kuás kolleväldidmeh lijjii enâmustáá paijeel čyeđe. Maašinlâš kollekuáivum keččâlui vuossmuu tove jo 1950-lovo aalgâst. Táálááh kollekuáivooh láá suullân siämmáá ennuv ko stuorrâ kollekurgâlem ääigi, mutâ kuáivummaašin kevttim lii muttám kollekuáivum vuovijd. Rovâdâsjäävrist Jäviläävži peht Kollehamânân jottee merkkejum päälgis jotá jieškote-uvahasij kolleväldidmij čoođâ.

Taan ääigi stuárráámus uási aalmuglâšmeeccist jottee ulmuin láá vandârdeijeeh. Meccihaldâttâs huolât vandârdemráhtusijn, uápistmist já vakšuumist. Ulmen lii siäiludiđ Lemmee meccilágán luándusuojâlemkuávlun meiddei puátteevuođâst. Lemmee aalmuglâšmecci viettee 60 ive šoddâmpeivijuhlijdis siämmást kuuđáin eres aalmuglâšmeccijn ive 2016.

Lemmee kollehistorjá

(Vinnjoođ tekstâ lii luoihâttum Lemmenjoki-kirjeest)

Vuossmuš kollekuávoi kurgâlem Avveeljuuvâst

Aanaar kollehistorjâ álgá 1800-lovo pelimuddoost, kuás seenaat tutkâmjuávkku kaavnâi kole vuossmuu tove kieldâ maadâoosijn Lutto- já Avveeljuuvâst riddoin. Keessiv 1869 Avveeljuuhân  poođijn merâalmaakyevtis Jakob Ervasti Oulust já Nils Lepistö Raahest. Muádi oho ääigi almaakyevtis tuidijn kyehti kiilu kole. Ton kavnuumist aalgij Aanaar vuossmuš kollevolliittâs, mon hoppuumus iivijn  1871-1872 lii arvâlum, ete Avveenjuuvâ riddoin orostâllii 500-600 olmožid ucâmin kole. Kollekuávoi kuávdáš lâi staatâ virgeulmui várás huksejum caggesaje Avveeljuuvâ Kuldal, ađai Ruuvnâ Station Saariporttikoski taveriddoost. Ruuvnâ Stationi tooimâi 1870-1900. Ton rakânâseh láá ovdištum, já uáivitáálu lii áávus kuossijd.

Ihečyeđe muttummuddoost kolleuuccâm kuávdáš sajeh lijjii Avveeljuuvâ uálgijuuvâin já Laanilast. Lemmest iä vala talle jottáám ko ovtâskâs kolleocceeh, mutâ kolgosaavah kole kávnumist puohtii kuávlun 1900-lovo aalgâst lase kollekuáivoid. Ive 1902 Lemmei vuáđuduvvojii pajjeel 70 kolleváldássâd. Kolle kavnui kuittâg uccáá, já kollekuávoi mohtâ lappui jotelávt. Lemmee paasij vala ráávhun muádilov ihán.

Kollekumestâs paijaan Lemmest

Ranttila viiljâšeh Niilo, Uula, já  Veikko, kiäh lijjii Aanaarjuuvâ riddoost, Ranttila táálust meddâl, pottii uuccâđ kole Lemmei keessiv 1945. Viiljâšeh kuávdášmittii uuccâm puásuiriggá Gáppe-Jon ravvui mield Suohpâšäävži vuáláážân, aaibâs Vaijuuvâ njäälmi alda. Sun lâi jies-uv iskâstâm kollekuáivum Kolle kavnui-uv viehânáál, já čuávuváá keesi Lemmei pottii lase kuáivooh. Kolgosaavah stuorrâ kollemeerij kavnuumist finnejii huámmášume loostâin – kuvvijbâ Suomâ Filmâ kolletoidemist uánihisfiilmâ, mii lâi čaittum elleekoveteatterijn pirrâ Suomâ. Niilo Ranttila muštâlij 1940-lovo loopâst čuávvuvávt:

"Jiem mun tarbâsâm maiden porgâđ, kolle lâi kale tuárvi. Puoh pyeremui ohoi ääigi 1948 finnejim kole muáddi kiilu. Ep kuittâg puáhtám leđe ráávhust, ko lostâartikkâleh kessii almaid Lemmei."

Nils "Nisse" Waselius, Kullervo Korhonen, Bernhard Pehkonen, Niila Jomppanen já Väinö Palmroos. Kove: Viljo Mäkipuro, kultamuseo
Fiiđgâs Lemmest lasânij, já ko 1940-loho lâi kuullâm,  kolleváldádâsah vlijjii jo masa 100. Lemmei pottii ihelove loopâst ovdâmerkkân Heikki Kokko, Matti Kullervo Korhonen, Jakko Isola já Jukka Pellinen, kiäin šoddii  maŋeláá Lemmee legendaarisumos kollekuáivooh. Kollekuáivum Lemmest vijdânij Suohpâšäävžist eres-uv soojijd Lemmee pirrádâhân: Ruitoáávžán, Jäviláávžán já Miessejuuhân.

Ive 1949 Laapi kollekuáivoi litto vuáđudui Pellis kámppáást ovdediđ kollekuávoi aašij. Tárbu ohtsâspaargon kollekuáivoi koskâvuođâst lâi koorâs, já oornig tarbâšui juávkun, mon čuolmah já ulmui koskâsiih riijđoh väividii. Liiton siärvámmáksun lijjii kyehti gramâ kole já ihejeessânmáksu maksui kollen. Lito vuoimijgijn pottii pyerebeh jotolâhohtâvuođah Lemmei: kuávlun ovdâmerkkân ráivájii kirdemkiedi tävirij jođettem várás já pisovááh  kärbisjođettem aalgij. Litto lii vala onne merhâšittee Laapi kollekuáivoi hiäđuvákšoo.

Kove: Viljo Mäkipuro, Kultamuseon kokoelmat

Aalmuglâšmecci vuáđuduvvoo já kuáivummašineh puátih

1950-loho puovtij nubástusâid / 1950-lovvoost pottii nubástuseh, moin lijjii kuhás uláttee váiguttâsah Lemmee kollekuáivumân. 50-lovo räi kolle lâi koivum almai já kuáivu -vuovvijn, mutâ ive 1951 Kullervo Korhonen puovtij vuossmuu kuáivummaašin Lemmee kollekiedij oolâ. Kole maailmmarkkânhadde kuittâg njeejij 50-lovo aalgâst já keččâlem paasij uánihâžžân. Korhonen viälgádui ennuv. Mašineh liijjii kuittâg puáttâm Lemmei pisovávt. Nubbe merhâšittee nubástus lâi Lemmee aalmuglâšmeeci vuáđudem ive 1956. Kollekuávlu paasij aalmuglâšmeeci raijiimist olgos, mutâ aalmuglâsmecci pirâstitij tom.Kollekuáivoi servi ij vuástálistâm aalmuglâsmeeci vuáđudem, jis tot ij hettiččii kollekuáivum. Eellim Lemmest 1950-lovo aalgâst lâi storgâd, mutâ puohâin ij lamaš lukko kolleucâmist.

Kove: Viljo Mäkipuro, Kultamuseon kokoelmat

"Lukko já áámmáttáiđu kepidii korrâsávt Lemmee kollekuáivoid. Maaŋgâ luho occei korrâ pargo já uccâ pälkki, maid tast finnij, iä lamaš tuárvi eellim vuáđutáárbun. Sij lijjii pettum já vuolgii meddâl kolle-enâmijn. Yrjö Hummarkoski já Arvi Koivisto kuođijn koolbâ Puškoaijui: "Tivoli lii vuálgám. Uážžuvetteđ tipteđ puoh. " Mušton tast lii Tivoli kámppá."

Sitkásumos vuorrâsij äigi

Kollekuávluh labdojii Lemmee aalmuglâšmiäcán ton vijđedem ohtâvuođâst ive 1971. Siämmáá ihelove ääigi maašinlâš kollekuáivum peesâi oppeet joton, veikka tot tábáhtui aalmuglâšmeeci kuávlust. Stuorrâ kollekuáivoi juávhuh lijjii vuálgám Lemmest 1950-lovvoost. Sävrimuuh kuáivooh, nuuvt koččodum sitkásumos vuorrâseh, lijjii kuittâg pááccám.

Kullervo Korhonen, Jaakko Isola já Eero Eino. Kove: Jukka Pellinen, Kultamuseon kokoelmat
"Jakko Isola paasij ohtuu Miessejuuvâ riidon, ko kuáivumskipáreh lijjii lappum suu pirrâsist. Kollekuáivoi lito nubbe savâjođetteijee Jukka Pellinen surmâšui  taištâlmist, Heikki Kokko kaartâi naaijâđ, Niilo Raumala nággárušâi Puškojuuvâ riddoost, Heikki Pihlajamäki huksij väldikoddees Miessejuuvâ riddoost, Veikko Nevalaonen šoddâdij saalaat já raparberjieijâs      kolle váldádâsâst Jäviläävžist, Matti Kullervo Korhonen patârij kuáivummaašinveelgijd väldimeerâ tuáhá já Yrjö Korhonen vazâččij kuáivummaašin luodâi miätá Lemmee já sust šoodâi uđđâ legenda."

Toi tobdos sitkásij lasseen Lemmee kollejuvvii riddoin juttii ovtâskâs kolleocceeh, mutâ  rávháliih iveh juátkojii vala kuhháá. Sitkásumosij äigi Lemmest nuuvâi 1980-lovvoost, ko puáris suhâpuolvâ kuáivooh vuolgii vuárustis kolle-enâmijn, kii iäláttâhân, kii Aanaar kirkkoeennâm Viggee ulmui páálstán avalijd naharijd uáđđiđ.

Kollekuáivum Lemmest onne

Uđđâ suhâpuolvâ puáttim oinuin1980- já 1990-lovvoin. Talle kollekuáivum lâi finnim ennuv huámmášume mediast já kollekuáivumkištoh liijii pivnohis hitruuvuotâ. Maailm ruttâtuálu lâi taggaar, ete kole maailmmarkkânhadde lâi pajanâm ennuv já kollekuáivum šoodâi kannatteijen. Kollekuáivum luándu lâi jo muttum, tondiet ko maašinlâš kuáivum lâi lopâlávt puáttám. Maašinlâš kuáivum tááhust šoddii čuolmah kollekuáivum já luándusuoijâlem áárvui kooskân.1990-lovvoost koolgâi eelliđ maŋgii tuámustoovlist seelvâtmin luándusuojâlem- já kuáivumlaavâi enááguid / tuáruid. Motomin kollekuáivoi vuástálisten lijjii luándusuoijâleijeeh, motomin Meccihaldâttâs.    

Onne Lemmest láá 25 kuáivuttâhrigged já suullân 30 kieđâikuáivoi váldádâssâd sehe kolletoidemloppeed. Maašinkuáivumist finnee ihálávt paijeel 20 kiillud kole, kieđâikuáivumist paijeel kiilu. Keessiv Lemmest orostâleh suullân čyeti olmožid kole kuáivumin. Tááláš kuáivumlaahâ poođij vuáimán ive 2011. Laahâ looppât maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinkuáivoin lii oovce ihheed äigi juátkiđ kuáivum já ton lasseen ohtâ ihe äigi čurgiđ já macâttiđ kuáivumsaje ovdii maisemtilásis. Ive 2020 ohtâ muddo Lemmee kollehistorjást nohá, ko maašinkuáivum nohá. Kieđâikuáivooh juátkihain.

Sitaateh láá Lemmenjoki-kirjeest.

Käldeeh:

Kajala, L. (toim.). 2004. Lemmenjoki – Suomen suurin kansallispuisto. Metsähallitus. 335 s.

Kummala, S. & Ärrälä, I. (toim.). 2011. Onnen hippuja. Aikalaiskuvaa Lemmenjoen kultamailta. Törmä-Ärrälä Oy. Helsinki. 208 s.

Stigzelius, H. 1987. Kultakuume. Lapin kullan historia. Suomen matkailuliitto. Gummerus, Jyväskylä. 256 s.

Lemmee 60-ihásâš historjá aalmuglâšmeccin

Mučis pecimeecih Lemmee leevi roobdâin lijjii merkkejum meccitipšoi pápáráid jo 1900-lovo algâiivijn.  Fiijnâ meecih seiluuáákšu kuoskâhánná čuopâhánnáá, veikkâ 1920-lovo algâ rääjist muorah čuáppojii-uv eres Aanaarjávrán kulgee juuvâi riidoin. Luándu- ja aalmuglâšmeccikomitea oovdânpyehtim valmâštui ive 1953. Oovdânpyehtim siskeldij Lemmee vuáđudemvuávám, já  kuávlu merhâšume vuáđudui juhâvyeme maaŋgâhámásâš  luándumuččâdvuođáid já vuovdijd, moh lijjii šeštum. Lâi ihe 1956, ko Lemmee aalmugmecci lâi vuáđudum. Ton maŋa aalmuglâšmecci lii vijđedum kuohtii, já taan ääigi Lemmee lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci, já Euroopâ mittokaavaast-uv tot lii vijđes já kiänuttis meccikuávlu.

Kove: Helifoto
Aalmuglâšmeeci vijđes vyevdi-, tuodâr- já jeggikuávluh, maid stuorrâ juuvah luádduh,  fäälih eellimiävtuid stuorrâ šaddo- ja elleešlajâi miärán, main uási láá uhkevuálásiih já uccáá. Aalmuglâšmeecist lii stuorrâ merhâšume meid sämmilij kulttuuvrärbivyevi siälutmân. Ärbivuáválâš iäláttâsah tego puásuituálu, miäcástem já kuálástem kuleh aalmuglâšmeeci aargâpiäiván. Puoh tehálumos suojâlum kulttuurärbivuáválâš sajeh aalmuglâšmeeci kuávlust láá Sallivääri pygálysäiđi já tivvum rakânâsah ton aldasijn sehe puáris aassâmsaje, Gáppe Jon kieddi, Lemmeejuuvâ riddoost.

Lemmee eromâšvuotâ lii kolle, mii lii čiähusist tuodâraijui teermijn. Lemmee kolle lii koivum jo ovdilgo aalmuglâšmecci vuáđudui – já ain lii koivum. Sierâahasiih kolleväldidmeh Lemmeejuuhân kolgee tuodâraijui riddoin já Morgamaijuu Kuldal já Kollehaammân, moh palvâleh tááláid vandârdeijeijd láigukámppán já ävđintuppeen, láá konkreetlâš muštoh kollekuáivum ivnáás historjást. Tovle Lemmee vuárukárbáh tolvuu fárustis piergâsijd já reiskaapijd kollekuáivoid – tááláá ääigi meid máđháliih peesih navdášiđ kárbást juhâvyeme enâduvâin.

Vandârdeijeh láá kavnâm Lemmee

Jyehi ive suullân 10 000 vandârdeijed navdâšeh Lemmee meecitobdoost, luándu maaŋgâhámásâšvuođâst sehe ráávhust.Táválávt vandârdemmoheh tahhojeh aalmuglâšmeeci vuáđu-uásán ađai Lemmee mučis vuámán já ton taveviestârpele tuoddârij kollekuávloid. Aalmuglâšmeeci tuárispeln leijee ävđinkuávlu fáálá hárjánâm vandârdeijei áinoošlâjâsâš vandârdempirrâs. Lemmee aalmuglâšmecci väljejui Suomâ pivnohumos vandârdemkuávlun ive 2005 Erä-loostâ jienâstâsâst.

Lemmee – muštâlusah almuglâšmeeci algâaaigijn

Lemmee vuossâmuš aalmuglâšmeeci keččen lâi aanaarlâš Niilo Ranttila 1962 rääjist 1986 räi. Niilo Ranttila kavnâi viljâidiskijn vuossâmuš kolleitteeem, já tot algâttij kollekuáivoi potâlem Lemmei 1940-lovo loopâst. Aalmuglâšmeeci keččee aasâi perruinis  Njurgoiluovtâ siijdâst, aalmuglâšmeeci rääjist. Niilo muštâlij aalmuglâšmeeci algâaaigijn näävt:

"Aalmuglâšmeeci keččei paargon kullii huolâttâs- já vakšumpaargoh. Vuossâmuš vandârdemráhtuseh lijjii koškehiivsigeh já tulâstâllâmsajeh. Vakšumpargostis aalmuglâšmeeci keččee juuđij kolle-enâmij váldádâsâin ja juhâriidoin kuálástemluuvijd täärhistmin. Sust lâi fárustis lopevihko: lâi hitrub hoittáđ ääši nuuvt ete čaalij 8 evro árvusâš kuálástemlove oovtâ ookon ko ovdánij kerivuššâm já 7 euro sááhui peht. Tyellittälli puohlágán ohtsâšpargoh, tego staatâ kuosiguin servuustâllâm, kullii aalmuglâšmeeci keččee paargon. Staatâ uáivialmaah já eres árvuväldálâš juávhuh uápásmuvvii Lemmee kuávlun – čoođâčoolmâg kyessi lâi Hollând roonnig Juliana. Tälviv aalmuglâšmeeci keččee lâi meccipargoin.

Kove: Museovirasto

Aalmuglâšmeeci vuoššâmuuh iveh lijjii rávháliih: kolle-enâmij fastâ orrooh assii pirrâ ive váldádâsâinis, iäge máđháliih jottáám távjá. Sehe syemmiliih ete olgoeennâmliih vandârdeijeh kavnii aalmuglâšmeeci 1970- já 1980 lovoiääigi. Máđhálii stuárráábij meerij tááhust aalmuglâšmeeci keččee pargo muttui pirrâihásâžžân."