Moottorkárbáin lihâdem Vandârdem Várdusij já uáinámušâi keččâm Luándupäälgis Retkihiihto Kuálástem Miällum já suuhâm Luándukuávdáš
Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci fáálá feeriimijd sehe peivivandârdeijei ete vandârdeijei, kii lijkkoo leđe maŋgâ peeivi meeci ráávhust. Kiäsutteijee kollekuávlu, sämikulttuurčuosâttuvâi já mučis luándu tááhust vájáldithánnáá uáinámušah kávnojeh puohháid.

Moottorkárbáin lihâdem

Lemmee piäiválâš juhâkärbisjoođeetmeh tuálvuh tuu älkeht aalmuglâšmeeci vááimun. Juhâkärbissáátust enâduvah muttojeh peecimeecijn juhârido pyereestšaddee rottoon já kukkeláá / tyehin uáinojeijee tuodârin. Puávtáh pääcciđ juhâkárbá sáátust meddâl veikkâbâ Rovâdâškoržepuotâ, mii lii ohtâ Lemmee muččâdumos uáinámušâin teikkâ puávtáh jotteeđ ubâ määđhi kollekuávlu räi. Sehe Rovâdâškoržeest ete kiäinu loopâst Kollehammânist piäsá älkeht Lemmee kesikiäinoid.
 
Keesiv Lemmest jotá juhâkärbis. Kove: Meccihaldâttâs

Vandârdem

Lemmee juhâvyemi já kollekuávlu ton alda láá aalmuglâšmeeci pivnohumos vandârdemčuocâttuveh. Merkkejum kiäinuh (60 km), ävđintuveh já väridemtuveh já maaŋgahtulâstâllâmsajeh palvâleh vandârdeijee. Merkkejum kiäinui piällást puávtáh uápásmuđ Lemmee kollekuáivum historján já onnáážán já ihástâllâđ Lemmee maaŋgâpiälásii luándu.
 
Kove: Meccihâldâttâs

Stuárráámus uási Lemmee aalmuglâšmeecist lii puigâ meccikuávlu, kost vandârdeijee puáhtá jotteeđ maŋgâ peeivi jieijâs ráávhust. Vijđes jeegih já luhâmettum juhâvyemeh, moh joteh vuovdij čoođâ, hervâtteh puáris peecimeecijd. Tuoddâreh já väärih pajaneh tyebbin tääbbin. Luholâš jottee sáttá uáiniđ uhkevuálásii keeđhi luodâid. Keeđhih pessejeh Lemmeest uccáá. Vandârdem Lemmee tuárisstielâsist váátá puáris meccitááiđuid, tastko vandârdemráhtuseh iä lah já ävdintuveh-uv láá uccáá.

Várdusij já uáinámušâi keččâm

Lemmee mučis enâduvah lekkâseh aalmuglâšmeeci luhâmettum tuoddârij alne. Ko jotá vyeligub vuovdijn čuođijd iivijd puáris peesij kooskâst, puáhtá tubdâđ jieijâs uccevuođâ já rávhuttuđ muorâi humânân. Jeegijn, moh lekkâsen tyebbin tääbbin, puátá viehâvis ulâstoŋŋâsij  opsâ, já puttâltoidee teikâ joráduvváá laavlâ kulloo.

Kultahippujen erottelu hiekasta tapahtuu vaskaamalla. Kuva: Kia OlinTagarij enâduvâi lasseen, moh iä kavnuu kosten eres saajeest, Lemmest kiäsutteh sämikulttuur já kollekuáivum. Puáris aassâm- já pivdemsajeh pirrâ aalmuglâšmeeci muštâleh tovláá sämmilâš kulttuurist. Kollekuávlust Lemmee vyeme alda / aldasáin puáhtá uápásmuđ kollekuáivum jiäráskittee historján, já uáiniđ meid tááláid kollekuáivoid. Legendaarisâš kollealmai tuveh já kuáivumsajeh muštâleh jieijâs muštâlus vandârdeijei, já uápistum muhij uásilisteeh peesih jiejah-uv keččâliđ kolleškuljim.

Eres aktiviteeteh

  • Kuálástem: Aalmuglâsmeeci čoođâ jotá virkostâhkuálástemkuávlu, kost puáhtá koddeđ veikkâbâ šaapšâid, kuávžurijd teikká suávvilijd. Kuálástemlove (nu 1562) kuávlun puáhtá uástiđ Eräluvat.fi-siijđoin (www.eräluvat.fi), kuávlu irâtteijein teikkâ Meccihaldâttâs palvâlemsoojijn. Aalmuglâšmeeci eres oosijn puáhtá kuálástiđ kuálástemmávssoin, uágguđ já uágguđ jieŋâ alne jyehi almaa vuoigâdvuođáin.
  • Luándukuávdáš: Paje-Säämi luándukuávdáš Siijdâ čájáttâsah uápisteh tuu tave luándun já sämikulttuurân. Vandârdem- já tuuriismravvim, vyebdimnáál luándufáddásâš tävireh, kártáh já loveh.
  • Luándupäälgis: Lemmee luándupäälgis (4,5 km) algâauási čuávu Lemmee riddoid já muhâttâl maassâd Njurgoiluohtân mučis pecimeeci čoođâ. Pálgá pellâst puáhtá uáiniđ om. Koddekuopijd ja pisâniđ tulâstâllâđ Muurahaislampi tullâstâllâmsajan.
  • Miällum já suuhâm: Rávhálâš Lemmee suápá pyereest meid algâttellee miälloi. Njurgoiluovtâst Kollehamanân lii suullân 20 km mätki. Njurgoiluovtâst puáhtá miälluđ Paadarjäävri kulij já juátkiđ määđhi ain Solojäävri räi. Lemmee irátteijeeh laiguutteh kanotijd.

Kove: Pirjo Seurujärvi

Ohtsâšpargokuoimij palvâlusah

Lemmest tuâimee ohtsâšpargoirattâsah, uárnejeh enadâhreeisuid  tievâspalvâlusâigijn já fäälih suotâs tálustâllâm tuuvijn.