Aanaar - ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje
Aanaarjävri lii lamaš ulmui tááhust merhâšittee kuávlu ovdâhistorjá rääjist. Aassâm pasâttâsah láá kavnum joba 9000 ive tyehin. Puárásumos sämmilâš aassâm lii tiäđui mield lamaš Aanaar kuávlust jo aldasáid 4000 ihheed tassaaš. Juvduu vandârdemkuávlust Uáđđivei riddoost láá lamaš tovlááh anarâšâi tälvisiijdah 1400- já 1500-lovoin. Tovláá sämisijdâoornig ääigi sämmiliih assii taalvijd ohtsijn tälvisoojijn já värrejii kiäsán peerâkudij mield kesikiedijdis kuuvl.
Aanaar kuávlust láá maaŋgah tovláá ovdâristâlii ääigi pase sajeh, tego Äijih já Ocomâš, sehe ristâliih äigimuštomeerhah, tego Hävdieennâmsuolluuh já Piälppáájäävri meccikirkko.
Aanaar markkân lii jotteemkiäinui luoddâiärust já lii lamaš ain ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje. Tobbeen iäránuššii já teivâdii nubijdis kuálásteijeeh, pajeulmuuh, luánduiäláttâsâi hárjutteijeeh, kollekuáivooh, taaiđâreh, tyejičeepih, mađhâšemirâtteijeeh já virgealmaah. Puoh aanaarlijd luándu lii eellimpiirâs já stuárráámus uási áigápuáđuin lohtâs mahtnii luándun. Onnáá peeivi Anarist historjá lii ain-uv mieldi, já tobbeen kuáhtáá vala tom tuoddârij Säämi já eellim, mii mäddiláá lii jo áigáá tassaaš lappum. Anarist láá meiddei uáli čepis páiháliih tyejičeepih já taaiđâreh, kiäi pyevtittâssáid puáhtá uápásmuđ markkân puuvdâin já páájáin.
Siida
Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii ohtâ Tave-enâmij muččâdumosijn čáitáldâhkuávdáin. Tobbeen puáhtá uápásmuđ sämikulttuurân já Paje-Laapi luándun. Pisovâš já mulsâšuvvee čáitálduvâi lasseen Siidast finnee vandârdemravvim, káártáid já luuvijd ubâ Paje-Säämi kuávlun.
Äijih
Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, suullân 11 km Aanaar markkânist tavenuortâs, paijaan komálâš já kavreseelgâg, ollâ källeesuálui. Suálui kočoduvvoo Äijihsuálujin tâi Äijihkeđgin, motomin tuše uánihávt Äijihin. Suálui lii tuše 300 meetterid kukke, 100 meetterid kubduu já 30 meetterid olluv. Ton olgohäämi lii kuittâg nuuvt čaalmančyeccee, et tast lii šoddâm merhâšijjee luándu-uáinámuš Anarist. Eromâšávt Äijih lii tobdos, vijđáht palvâlum já kunnijâttum anarâšâi pase suálui.
Piälppáájäävri meccikirkko
Piälppáájäävri meccikirkko lii vááijuv 10 km keččin Aanaar markkânist. Tohon vuálgá 5 km kukkosâš päälgis kuulmâ kilomeetter keččin Siidast, Sarviniementie pellâst. Kárbáin jottee puáhtá väzziđ kirho luus Piälppáávuonâst, pálgá kukkodâh lii 3 km. Kirkko lii huksejum ivij 1752-1760 koskâsâš ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, mon äigin kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. Kirhoost tuállojeh muáddi Immeelpalvâlus ivveest já tobbeen meiddei vihkojuvvojeh näimipaarah. Keesiv kirhoost lii uápis.
Ocomâš
Ocomâš (418 m) lii 8 km keččin Aanaar markkânist. Tuoddâr aalaast lekkâs váárdus Aanaarjáávrán, Juvdui, Mudusjáávrán, Myeđhituoddâráid já Juuvâkiellâs tuoddâráid. Päälgis Ocomâžân vuálgá maađij viestârbeln Siida puotâ. Meid Nuorâikuávdáš Vasatokka šiljoost vuálgá 10 km kukkosâš päälgis Ocomâžân.
Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm
Ollâ-Máávrá suálui lii Aanaarjäävri máddáákeččin. Suollust lii 15 meetter kukkosâš, 1-3,5 meetter vijđosâš já 1,5-4 meetter alosâš kuovđâšm, mon vuáđu jieŋâkerdi lii siäilum sudâhánnáá jo čuođijd iivijd. Moonnâm iivij ääigi Ollâ-Máávrá kuovđâšm jieŋâ lii kuittâg keessiv suddâm ain eenâb et eenâb, tondiet ko suollust jottee máđhálij fáárust kuovđâšmân puátá liegâsvuotâ.
Aanaarjäävri kuálásteijeeh láá tovle kiävttám jieŋâkuovđâšm kyelikiällárin. Mainâsij mield kuovđâšm lâi 1600-lovvoost sieidij pegâlmâs tuššâdeijee Päiviö Vuolab kiävtust. Taan ääigi Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm lii pivnohis uáinámuš. Suollust lii kärbisruggâ, tulâstâllâmsaje já koškehiivsig. Keessiv suollui piäsá tuše kárbáin, tälviv čuoigân tâi moottorkiälháin.