Aanaar luándu

Uáinus Ocomâs-tuoddâr alne. Kove: Kirsi Ukkonen
Puáris vyevdih Miesseejäävri riidoin. Kove: Tuija Kangasniemi

Misseejävri – aaihâi enâdâh

Puáris vyevdih láá väzzimmääđhi keččin. Jäävri peeggâlmumos uáinámuš, Kuobžâpiäjukeđgi, lii jieŋâääigi muččâdávt hammim vuovdâ. Luuvâ lase >

Puurrâmrääsi. Kove: Saara Tynys

Rotoh láá tavveen härviniih

Supenjaargâst Juvduujuvpiällást lii mučis já taan kuávlun uáli šaddaaš roto. Tobbeen šadda eereeb iärásij puurrâmrääsi, tesma, puáriskállárääsi já kuobžârääsi. Luuvâ lase >

Idänkeulankärki Ocomáá čohe alne. Kove: Kirsi Ukkonen

Idänkeulankärki Ocomáá čohe alne

Idänkeulankärki fiskisvielgis rääsih láá eromâš uáinu toŋŋâsij kooskâst tuodârkuolbânist. Herttâšaddoid kullee šlaajâ lii härvinâš Laapist. Luuvâ lase >

Sämicissááš puáhtá uáiniđ Aanaar kuávlust. Kove: Jorma Lehti/Vastavalo

Sämicissááš

Stuorrâuáivág jurbâsiähá loddááš, mast lii kuhes poođâš, lii vandârdeijee skippáár pirrâ ive. Piäjus lodde skoođâst siähtálijguin já poccuu soksâmijguin. Luuvâ lase >

Aanaarjävri - meccimeerâ Evroop taavaakeččin

Pááihui joba 100 m kieŋâlis Aanaarjävri lii ohtâ Suomâ sturáámusâin jaavrijn. Vijđes joorŋâi lasseen Aanaarjäävrist láá joba 3318 suáluijid. Aanaar ääldis šoodâi, ko eennâmkorrâ vuájui 70 miljovn ihheed tassaaš. Aanaarjäävri ridoh láá kiäđgááh já ciägguseh, mut pááihui kávnojeh meiddei suáijáás luovtah já vuoddâseh. Eennâmvuáđu kiškánmeh láá meiddei jäävri uáli kuhes já kezis čuálmih, moh kočoduvvojeh nyerrin.

Aanaarjäävri suáluikuávlu. Kove: Hannu Vallas

Aanaarjävri (www.ymparisto.fi, suomâkielân) lii koorâs já iälánijdis peeleest väänis, mut luosâkyeleh láá valjeest. Aanaarjävri kolgâ Paččvei pehti Jieŋâmeerân, já jäävri luándutilán vaikutteh čäcitääsi heiviittâllâm šleđgâpyevtittâs várás. Ruoššâ já Taažâ algâttáin čäcitääsi heiviittâllâm ive 1948. Čäcialoduv molsâšuddâmkoskâ lii alemustáá kyehti meetter. Heiviittâllâm häittid kuolij kuuđđâm já čäciludij pessim.

Aanaarjävri. Kove: Kimmo Kuure

Juvduu - juuvâi juuhâ

Juvduu kuávlu kovvejeh Juvduujuuhâ, Ocomâš já Juvduuvääri meccienâmeh siemin jávráidisgijn. Juvduuvääri meccijd já javrijd joteh maaŋgah pálgáh Aanaar markkânist já Aanaar - Kittâl -maađij pellâst. Vijđodâh lii uásild meccituálukiävtust, mut pááihui enâduv haldâšeh puáris luánduviđá meeccih já šelis jäävrih.

Anarâšâi jieijâs päikkijuuhâ, Juvduu, norá časijdis vijđes tuodârkuávlust. Ton pehti kolgeh Menišjuuvâ, Lemmee, Fáášku já Kaamâsjuuvâ čääsih Aanaarjáávrán já tast ain Paččvei pehti Jieŋâmeerân. Juvduu Ryettikuoškâ já Supekuoškâ lává pegâlmâs puzzuvuoggâkuálásteijee paratiijsah. Njuámmilcooskâs oppeet lii mááinuh tast, et kihheen ij lah selvânâm tast kárbá kommáánhánnáá. Táválâš jottei Juvduu paaldâ mannee luándupäälgis muštâl mainâsijd já tubdâmušâid tien Juuvâijuuvâst já kulluuvâš Juvduu kuávžurist.

Juvduu Ryettikuoškâ. Tyehin Ocomâš. Kove: Martti Rikkonen

Ocomâš (418 m) paijaan Juvduu pellâst já haaldâš enâduv meiddei Aanaarjäävrist kejâdijn. Tovláá aigij pase Ocomâš fáálá onnáá ulmui Aanaar kuávlu pyeremusâid várdámsoojijd jyehi kuávlun. Tobbeen puáhtá ihastâllâđ pirrâs javrij muččâdvuođâ já Juvduu kuoškâid. Ocomáá alaččist lii puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii tiivvun peivituuváážin. Peeivimaacâijotteemčuásáttâssân Ocomâš lii-uv iävtuittáá Aanaar kuávlu fijnásumosááid kullojeijee.

Meid Piegguáiváš lii Aanaar vandârdemkuávlu enâdâhčuásáttâh, mast lii váárdus vijđes Aanaarjäävrán. Piegguáiváš lii lamaš ovdâhistorjallisii ääigi anarâššááid pase saje, mast lii kunnijâttum Pieggalmaa, piegâi haldâšeijee. Piegguáiváá tyehin lii Pieggâjävri, mii lii eromâš tuodârráávdu pivdemjävri. Pieggâjäävrist lii vandârdeijest máhđulâšvuotâ juátkiđ Pänituoddâr kuávlun.

Myössäjävri - aaikâi enâdâh

Avveel já Aanaar kooskân šaddee Myössäjäävrist kávnojeh Fennoskandia puárásumoseh peesih. Myössäjävri lii tobdos meiddei ciägu pähtilágán enâduvâinis já Kuobžâkuátikeeđgist. Vuovdân kupâlum Kuobžâkuátikeđgi lii hokâttâllâm mađhâšeijeid čoođâ aigij, já saajeest lii šoddâm penttâ tuuristpiivdus. Myössäjääri kuávlu jäävrih kiäsutteh astoääigikuálásteijeid.

Aanaar vandârdemkuávlu elleevalje já šadolâšvuotâ

Elleevalje

Aanaarjäävrist láá 10 luándukyelišlaaijâd:šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško, njäähi, ryevdikuálmihâš,ryevdikuálááš já vollâsâš. Ištâdum kyeleh láá ränisrávdu, muikku já jävriluosâ.Jäävri pessimloddevalje oovdâst tijpâlâš korrâ jäävri šlajâlâšvuođâ. Jäävristkávnojeh meiddei Jieŋâmeerâ šlaajah, tegu kárgučuhčá. Mađhâšeijee tááhustAanaarjävri lii mielâstuttee vandârdemkuávlu eromâšávt keessiv, ko čuoškah jámyevvireh mákkojeh hyenebeht jäävri pieggiis suolluin, ko nannaam pelni.

Aanaarjäävri kuávlu pecivyevdih fäällih korrâ já kiäđgááseellimpirrâs. Meeccist puáhtá kuáhtáđ čuuvčá, riävská, kuácceelode tâiciskeválláá. Jaavrijn pessejeh čikšâ, kähtee, tuhtuu, tuáršu já kuálsi.

Aanaar šaapšah. Kove: Matti Mela

Juvduu sudeh kiäsutteh tälviv kuoškkärigáá, já keessiv ton pááihui rotolágán ridoh fäällih pessimsaje aanaarlávt juurdâštijn uáli valjaasšlajâsâš loddevaaljan. Tobbeen puáhtá uáiniđ ovdebij lasseen snarttâl, njunjáluv, piehâin já čievčâ. Juvduu suohis riddoin mákkoo meiddei sorvâ.

Kove: Markus Varesvuo

Šadolâšvuotâ

Meccilágán Aanaarjäävri eennâmvuáđu jášoŋŋâduv korâsvuotâ uáinoo šadolâšvuođâst. Riddomeeccih láá piegâcáimám peci-já suáhivyevdih, já kieddikeerdi haldâšeh košká kierdee toŋâseh, teguulâštooŋâs, čyemenjâš ađai vuorâččâsmyerji, juŋŋâ já etimâs.

Juvduu kiäđgáás pecivyevdih fäällih haarvijdšiev soddâmsoojijd šaddooid. Pááihui vajâldeijee puáhtá kuittâg kuáhtáđoláttâs, ko huámáš et sun lii-uv šoddâm epitáválâš valjaas sajan. OvdâmerkkânJuvduu riddoin puáhtá kuáhtáđ säämikiđđâčalme, luhteeskaje tâikaarleväldisuábi.Superoto iäruttuvápirrâsistis vala eromâš šadolâžžân. Tobbeen šaddeh ereslasseen tesma,mietâmyerji já uáđđeetälvihâš.

Ocomáá aalaaš lii ordârääji paajaabel.Ordârääji aldandijn piässááh muttojeh tuodârsuávváážin já loopâst muorâttisjolgâdâsân. Ocomáá spesiaalin lii härvinâš "idänkeulankärki". Tuoddâr alaččistkuáhtáá eres-uv tuodâršaddoid. Tah tuodâršadoh láá tuolbâtooŋâs, tuodârkiällu,kuorgâtooŋâs, kiärunlostâ já káránâsmyerji.