Uđâsarkkâdâh

Back

Uuccâmäigi Meccihaldâttâs kuáđutteijeeohhoid álgá – TÄÄL

1/15/19
Pivnohis Meccihaldâttâs kuáđutteijeeohoi almottâm lii lekkum. Kiddiistum ulmuuh pyehtih uuccâđ viettiđ vájálduumettum kuáđutteijeeoho láigutuuveest aalmuglâšmeecist teikâ eres suojâlemkuávlust. Kuáđutteijeeohoh lii toohâm maaŋgâhámásâš luándu tiet, já toh ožžuu Suomâ pyeremus enâdâhpargo-palhâšume ihe 2016. Luándust viettim oho pyereestvaijeemvaikuttâsah láá kuáđutteijen merhâšitteeh. Taan ive uuccâm álgá onne majebaargâ 15.1.2019 tijme 12 já tot lii ávus 22.1. tijme 12 räi.
Kove: Tuuli Turunen.

Uuccâm keesi 2019 kuáđutteijen lii lekkâm

Keesi 2019 kuáđutteijeid láá oppeet uuccum. Kuáđutteijeeh láá vuárbádum almottum ulmui juávhust kuovâmáánust. Kuáđutteijeeohoh láá mávsuliih. Kuáhtulâš máávsuin puáhtá paijeentoollâđ soojijd já meid tipšođ luándu.
 
Kuáđutteijeeohhoost kuáđutteijee uážu láigun táálu ubâ ookon mučis enâmijn já ton lasseen sust lii máhđulâšvuotâ räjittemes elleeterapian saavzâid já sämikuusâid kooškâst. Koli kuáđuttemsoojijn sáttá puáttee keesi leđe meiddei máhđulâšvuotâ peessâđ tipšođ hiäppušijd-uv. 
 
Kuáđuttemohoh láá lámáš nuuvt pivnoheh, et Meccihaldâttâs áigu lehâstiđ kyehti uđđâ kuáđuttemsoojijd: Oulujäävri Ärjänsaari já Merâpoođâ Pensaskari. Luándutipšom lii porgum kuáđuttemohoi häämist puáttee keesi ohtsis 74 okkod 14 eres soojijn. 
 
Kuáđutteijee ferttee molsođ elleid putes juuhâmčääsi jyehi peeivi, čuovvuđ ellei tile já meiddei sirdeđ elleid puurrâm kuáttumkuávlust nuubán. Uáli tergâd lii meid rekinistiđ elleid jyehi peeivi, vâi máhđulâš kárguláid uážžuđ kiddâ. Jis kuáttumkuávlu lii tuárvi styeres, kuáđutteijee puáhtá väldiđ fárusis ubâ peerâ teikâ skippáár.

Ävkkin luándun, pyereestvaijeem ulmuid

Ellei kuáttumenâmeh láá távjá uhkevuálásiih ärbipirrâseh. Ko elleeh poreh kievrâb raasijd, te tot addel saje härvinub nijttoraasijd. Kuáttumijttáá nijtoh ávjuččii já maŋgâ mučis, mut härvinâš šaddo ij piergiiččij – ađai kuáttum riggod luándu maaŋgâhámásâšvuođâ.
Kuáđutteijeeokko luándu kaskoo puárrán ulmui rumâšlâš já jiegâlâš tiervâsvuođâ. Koorâs-uv stressi kiäppán jotelávt, ko olmooš čuávvu ellei tooimâid já njávkká saavzâid. Ulmuuh uážuh alnestis pyeri oro, mut meiddei sij tipšoh historjálâš kuávluid ärbivuáválávt já taheh máhđulâžžân siämmáás kulttuurhistorjálâš äärbi siäilum. 
Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi pargeeh uápásmuveh uđđâ kuáđutteijeid nuuvt, ete ovdebâš hárjánem kuusâi já saavzâi tipšomist ij taarbâš. Kuáđutteijeeh pyehtih uásálistiđ meiddei eres aalmuglâšmeeci pargoin, jis sij halijdeh. Maŋgii ellei tipšomist páácá ääigi ovdâmeerkân meid vaandârdmân.

Aanaar já Ucjuuvâ kuáđuttemsajeh

Anarist kuáđuttemohoh láá Lemmee Aalmuglâšmeecist Kaabi Joovnâ táálust Ucjuuvâst Jeagilveagi Guhkes Ánte táálust (Välimaa). Keessiv 2018 toh kuohtuuh lijjii ubâ Suomâ puoh pivnohumoseh kuáđuttemsajeh. 

Savzâkuáđutteijen Jeagilveagi Guhkes Ánte táálun (Välimaa)

Jeagilveagi Guhkes Ánte táálu lii Tiänu riddoost suulân 25 km Ucjuuvâ kirhoost Njuorgâm kuuvl. Tobbeen savzâkuáđutteijee áásá olmâ sämitáálust, mii lii vuáđudum jo ive 1858. Táálu lii museopäikki, mon šiiljon piäsá riijân jyehiulmuuvuoigâdvuođâ keežild já tobbeen juávhuh pyehtih meid eelliđ. Váldurakânâsâst pyehtih orroođ 4 ulmuu, rakânâs lii saijaa já tobbeen láá meid tuárvi liteh mälistmân. Táálust lii šleđgâ. Kuátumeh láá táálu pirrâ. Šiljoost lii meid sävni, mast lii älkkee pulččáđ vuoijâđ Tiänu-juuhân.
Jeagilveagi. Kove: Marinella Himari.
Savzâkuáđuttemoho hadde lii taan ive 450 eurod. Kuáđutteijee puáhtá väldiđ fáárun pennuu, mut tot ferttee leđe kiddâ. Jeagliveagi Guhkes Ánte táálust savzâkuáđuttemokko lii ain lamaš vástuppeeivist vástuppiäiván já kuáttumäigi lii pištám kesimáánu aalgâst porgemáánu loopâ räi. 
Lasetiäđuh Ucjuuvâst já Jeagilveagi Guhkes Ánte táálust (www.luontoon.fi, suomâkielân). 

Savzâkuáđutteijen Lemmee aalmugâšmeeci Kaabi Jovnâ táálun

Kaabi Jovnâ táálu lii Lemmee riddoost já toho šiettih 4 ulmuu. Rakânâsâst lii šleđgâ, já juuhâmčääci uážu väldiđ käldest. Šiljoost lii sävni, mon puáhtá lieggiđ muorâiguin. Tyehišiljon lii ubâ Lemmee aalmuglâšmecci já ton vandârdemmáhđulâšvuođâh. Kuáđutteijein lii aanoost käärbis, mon taarbâš meid jotteem várás Njurgoiluovtâ siijdân. Táálun ij peesâ kiäinui mield, tot lii Lemmee juuvâ nube peln. Kärbismätki táálust Njurguluohtân lii suulân 2 km.
 
Lemmee Kaapi Jovnâ. Kove: Tuija Kangasniemi/MH.
 
Savzâkuáđuttemoho hadde lii taan ive 500 eurod. Kuáđutteijee puáhtá väldiđ fáárun pennuu, mut tot ferttee leđe kiddâ. Kaabi Jovnâ táálust savzâkuáđuttemokko pištá lávurduvvâst lávurdâhân já kuáttumäigi porgemáánu loopâ räi. 
 
Lasetiäđuh: