Uđâsarkkâdâh

Back

Tave-Laapin vuáđudemnáál luándusuojâlemkuávluh suojâlmân väridum staatâ enâmáid

9/20/19

Meccihaldâttâs ja Pirâsministeriö tiäđáttâs

Tave-Laapin láá vuáđđudmin luándusuojâlemkuávluid staatâ omâstem enâmáid. Suojâlmân suunâttâllum kuávluh láá väridum luándusuojâlemulmijd jo ovdil. Pirâsministeriö já Meccihaldâttâs orniv čohčâmáánust Tave-Laapist aalmugtilálâšvuođâid, moin halijdep kuullâđ čonâsjuávhui já aalmug uáivilijd suojâlemkuávlui vuáđđudmist.
 
Kove: Tuija Kangasniemi / Meccihaldâttâs
 
Kuávluh láá Anarist, Ucjuuvâst já Iänuduvvâst. Kuávluh láá 17, já toi vijđodâh lii ohtsis suullân 33 000 hehtaarid. 
 
Savâstâllâm páihálijguin lii kuávdáš uási suojâlemkuávlui vuáđđudmân lahtojeijee siäđusvalmâštâlmist. Uáinuid tuáivup eereeb iärrás Laapi littoost, kieldâin já aalmugseervijn, já toid puáhtá oovdânpyehtiđ ovdâmerkkân aalmugtilálâšvuođâin toin kieldâin, moid puáttee luándusuojâlemkuávluh vuáđuduvvojeh. Asâttâsâi valmâštâlmist uárnejuvvojeh sämitiggeest adelum laavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh oovtâst sämitiggijn. Aalmugtilálâšvuođáid läjiduvvoo tulkkum.
 
Pirâsministeriö valmâštâl uáinui já macâttâs vuáđuld siäđushammiittâsâid, moh vuolgâttuvvojeh maajeeld celkkimnáál.
 
Suojâlemnáál kuávluin láá puáris meecih, jeegih, puolžah, tuodârluándutiijpah, jäävrih já riddoluándu, juuvah sehe ucceeb čääsih. Kuávluin lii merhâšume meiddei kulttuuräärbi, enâduvâi suojâlem já virkosmittem- já mađhâšemkiävtu háárán.  
 
Kuávluin vittâ kuleh riddosuojâlemohjelmân, nelji jeggisuojâlemohjelmân, kulmâ puolžâsuojâlemohjelmân já ohtâ Metso-ohjelmân. Kyehti kuávlu kuullâv meiddei Natura 2000 -viärmádâhân. Nelji kuávlu láá Meccihaldâttâs miärádâsâiguin suojâlum oovdiš eromâšmeecih. 
 
Luándusuojâlemlaahâ miäruštâl luándusuojâlemkuávlui mađhâšem-, virkosmittem-, kuálástem- já pivdokiävtu. Luándusuojâlemkuávlui luándutile viggeh siäiludiđ.  Jyehi ulmuu vuoigâdvuođâid ij kuittâg taarbâš raijiđ, ađai muorjim, kuobbârij nuurrâm já lihâdem láá puátteevuođâst-uv lováliih.
 
Kuávluin uážžu hárjuttiđ puásuituálu puásuituálulaavâ mield. Vuáđudemnáál luándusuojâlemkuávluin uážžu ain pivdeđ kyele almolij kuálástemvuoigâdvuođâi miäldásávt. Meccihaldâttâs luvvijn eres-uv kuálástem lii máhđulâš kuálástemlaavâ siättusij mield.
 
Miäcástemlaavâ 8 § mield rijjâ miäcástemvuoigâdvuođâi kuávlun kullee kieldâi kuávluin miäcástem lii iänááš loválâš staatâ luándusuojâlemkuávluin.
 
Tääl älgee savâstâlmij ulmen lii nuurrâđ tiäđuid já čielgâdiđ jieškote-uv peelij uáinuid páihálijn eromâš jiešvuođâin já čielgâdiđ, lii-uv vuáđudemasâttâsâin tárbu meccipivdo tâi kyelipivdo kyeskee spiekâstuvváid motomij kuávlui puotâ.
  
 
Ávus aalmugtilálâšvuođah uárnejuvvojeh čuávuvávt (puoh tilálâšvuođah älgih tme 17.00): 
23.9. Iänudâh Hetta, luándukuávdáš
24.9. Iänudâh, Kilbisjävri, Ravintola Kilpis
26.9. Ucjuuhâ, kieldâtáálu
30.9. Aanaar, kieldâtáálu