Uđâsarkkâdâh

Tyeji já taiđuuh uássin Siida čáitálduvâst

Anarân sajadum Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii oppeet áávus kuossijd stuorrâ nubástuspargoi maŋa. Siida čáitálduvâst ovtâstuveh oovdeb, uápis vyevi mield Sämimuseo kulttuursiskáldâsah já Luándukuávdáá luándufáádáh oovtâ ohtsii čáitálduv ubâlâšvuođâst. Uđđâ čáitálduv nommâ ”Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” šadda anarâš Matti Morottaja čäällim tiivtâ mield.

Aaibâs uđđâ muštâlemvyevi čáitálduvâst oovdâst tot, et taiđâreh láá uásálistâm siskáldâs pyevtitmân. Sämikulttuur oovdânpyehtimist vuolgâsaijeen lii moonnâm ääigi orodem tááláá ääigi ohtâvuođâst, já nuuvtpa kulttuurhistorjálii já ärbitieđâlii viestân láá nanosávt ovtâstittum onnáá peeivi sämmilij taiđârij já tyejičeepih tááiđuh. Meid luándu-uásáduvâst lii kevttum luándutaiđuu kuvvimvyeimi.

Čáitálduv taaiđâlâžžân hovdân lii toimâm Outi Pieski, kiäst meid láá pođoi tyejeh tuárjumin čáitálduv viestâ. Tyeji Maa värejä virtaa (Eennâm iivnijd virded) lekkâs čáitáldâhsali paijeen. Tot hämmee tuodârsilhuetij rááiđu, mii lii hervejum sämimááccuh liijne riesâmijguin. Tyejeest madâreenij ivneh hämmejeh syeijejeijee täävgi čáitáldâhsali kuáhtámsaje paajaabel.

Marja HelanderMauri Lähdesmäki váldusali váimusân sajadum lieggâ videoinstallaatio Läpi aikojen (Čoođâ aaigij) paijeed uáinusân sämikulttuur eellimvyeimi já maaŋgâpiälásâšvuođâ. Tyeje kyeddee teeman lii sämimááccuh, mii puáhtoo uáinusân eelišin kulttuur uássin omâsteijeidis peht.

Jouni S. Laiti tyejeh Pohjoisen haravoitu metsä (Tave hárávistum mecci) já Rástegáisá: vaatimien suojelija (Rástegáisá: ááldui suojâleijee) väldih pele ohtsâškodálii savâstâlmân já eennâmkevttim koččâmuššáid Sämienâmist. Čáitálduvâst láá meiddei eres taaiđâliih stelliittâsah, tego Elle Valkeapää vuodduin hammiittâllâm vitrin tâi Lada SuomenrinneEssi Ranttila graafisâš olgohäämi. Sánálii já jienâlii maailm láá lamaš rähtimin Pekka Aikio lasseen Wimme, Ingá-Maret Gaup-JuusoNiillas Holmberg.

Láávu muusikčááitus spejâlist moonnâm suhâpuolvâi tobdoid. Videost lávdásteleh sämmiliih muusikrähteeh Heidi Gauriloff, Hilda Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc)Ailu Valle. Video lii kuvvim já musijkkárijguin stivrim Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodoroff stivrim Miltä sopu näyttää (Magarin suápu niävttá) -haahâ muštâl tast, maht väldikulttuur tovâttem pirâsvahâgijd puáhtá tivvoođ ärbitiäđu iššijn já maht tovláá sämmilii vyehirievti puáhtá kevttiđ eennâmkevttim vuáváámist. Tánávt haahâ lii šoddâdmin uđđâlágán, uásálistittee ohtsâštoimâm virgeomâhái, totkei já sämmilij kooskâ.

Luándu-uásáduvâst Anni Rapinoja Ruijanpolku (Ruijápäälgis)-tyeji lii luándumaterialijn rahtum taaiđâtyeji. Tot lii vuájuttum lätteeráhtusáid tienuuvt, et kyesih pyehtih väzziđ laasâ alne já tutkâđ eennâmase šaddoduv, mon tyeji kovvee.

Kaija Kiuru Piilosilla (Piäittáástâlmin) -tyeji lii čáitálduv puáris vyevdi uási já ton pargon lii kuvviđ puáris vyevdi jiešvuođâid. Tyeje materialeh láá mukurapeeci, suávi já peesi päähih já tevdum lodeh. Puoh tyeje materialeh láá uđđâsist onnum luándumaterialeh. Lodeh láá vuálgus Siida oovdeb čáitálduvâst.

Kiuru Piilosilla-tyeje oobištyeji, Tuulten pesäpuu (Piegâi pesimuorâ), lii uáinimnáál Meccihaldâttâs äššigâspalvâlemčuággá kulen Siida vyeliaulast. Ton materialin láá kevttum peesi viäddáh já uávsih. Ruŋgon lii oovdeb čáitálduv ponjesuárvi.

Šoŋŋâdâhhistorjá lekkee vitrin tuáváškovveen lii Tom Björklund digitallâš máálám mammutkoškejolgâdâsâst. Vuáldučáitáldâhsali pirâstittee stuorrâ kuuvijd láá kuvvim Pasi Nivasalo, Martti RikkonenPertti Turunen.

Kulttuurfáádáin rahtum videopyevtittâsâid Siida čáitáldâhân láá ráhtám Ville-Riiko Fofonoff, Kevin FrancettAslak Paltto. Videopyevtittâsâid luándusiskáldâsâin Siida čáitáldâhân láá ráhtám Riku Karjalainen, Rayann ElzeinJorma Hevonkoski.

Siida váldučáitálduv kulttuuruásáduv uđâdem ruttâdeh: Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju/Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institut, Laapi ollâopâttâh, Laapi Litto já máttááttâs- já kulttuurministeriö. Siida váldučáitálduv luándu-uásáduv uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

Lasetiäđuh

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já tivoduvvoo čoođâ. Vijđedemossijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdem ääigi. Vijđedum já čoođâ tivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo kesimáánust 2022.