Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah já Suomâ pirâskuávdáš lává karttim masa kulmâ miljovn hehtaarid Paje-Laapi luándu tile iivij 2020–2022 ääigi. Tääl almostittemnáál, maašinfiättoin pyevtittum amnâstâh lii tärkkimuš, mii Paje-Laapi suojâlem- já meccikuávlui luándutiijpâin já tai tiileest lii kuássin čuákkejum. Šoŋŋâdâhnubástus tiättoo čuákkejum amnâstuvâst: ovdâmerkkân kuálmádâs Paje-Laapi suojâlem- já meccikuávlui poolsâin láá lappum 1990-lovo tile iähtun.

Šoŋŋâdâhnubástus já luándu kuullâm tiättojeh amnâstuvâst polsâjeegij lasseen meiddei jáhálij já laajišvuovdij tiileest.

Ovdâmerkkân mittárpiäivááloddái maneh tuššeh iäskán 35 ceehi puolâšist já ko täälvih lieggâneh, laajišvuovdij mittárhiävuid munedeh távjuđ. Korrâ puásuikuáttum mield váldu-uási jáhálijn láá kuullâm já laajišvuovdij uđâsmemnaavcah mulsâšudeh kuávlui mield. Nube tááhust kuáhtulâš kuáttumteedâ iästá tuodârkuávlui sieđgâlum.

- Satelliitamnâstuvah já eres káiduskarttimamnâstuvah fäälih stuorrâ datameerijd luándu tile karttim toorjân já Luándupalvâlusah láá ávhástâllâm taid návt vijđes karttimpargoost tääl vuossâmuu tove. Mii äššitobdeeh láá čokkim vistig enâdâhtiäđu sierâ luándutiijpâin, mon maŋa tain amnâstuvváin láá máttááttâm maašinfiätu tubdâđ sierâ luándutiijpâid káiduskarttimamnâstuvâst, luándusuojâlem spesialäššitobdee, proojeekt jođettâm Anna Tammilehto valdâl amnâstâhčokkimproojeekt. 

Amnâstâh lii čuákkejum Luándupalvâlusâi já Suomâ pirâskuávdáá ohtsâšpargohaavâst. Karttim puátuseh nannejeh Suomâ luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâárvuštâllâm puátusijd ivveest 2018 Laapi uásild.

- Luándu nubástusah iä puáđi olâttâssân, ko arktâsij kuávlui lieggânem lii arvâlum leđe joba neelji keerdi jotelub ko eennâmpáálust koskâmiärálávt. Mij tarbâšep-uv tááláá merikoskâsub čuávvum tast, maht já mon jotelávt luándu muttoo. Siämmáásullâsâš Paje-Laapi karttim lii tohhum Laapist majemuu tove 90-lovvoost, já talle kiävtust lijjii eres metodeh. Jis luándutiijpâi čuávvum tahhoo návt härvis poojijn, ennuv páácá huámmášhánnáá, Tammilehto iätá. 

Polsâjeegih láá lappuumin - páiháliih tavoh iä pijssáá, vâi tile muttuuččij

Poolsah láá sudâhánnáá tuálust leijee lavŋeämireh, main lii jieŋâváimu. Ko koskâliegâsvuođâtile allaan, ämirij siste leijee jieŋâlinssâ suddá já ämireh kománeh. Uđđâ polsâämireh iä innig hamâšuu, já polsâjeegih láppojeh.

Amnâstuv vuáđuld Palla-Ounastuoddâr kuávlust lamaš mädimus tubdum polsâjeggi lii lappum. Meiddei Kietâruotâsist láá ennuv jeegih, moh lijjii vala 90-lovo amnâstuvâst polsâjeegih, mutâ tääl jeegijn iä innig lah poolsah.

- Polsâjeegijd ij pyevti suojâliđ innig tuše páihálijn toimâiguin. Mij tarbâšep almugijkoskâsijd tavoid, moh orostiteh šoŋŋâduv lieggânem, Tammilehto iätá. 

Maaŋgâmuáđusâš luándu tuáibá pyerebeht luánduhiävust

Kievhtum luándu tuáibá hyenebeht ovdâmerkkân šoŋŋâdâhnubástus tovâttem hemâdâsâin. 

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah pargeh jurgâliđ luánduhiävu puáránem kuávlun ive 2030 räi.

Vijđes Paje-Laapi luándu karttimamnâstuvâst almostittojeh tääl iäskán vuossâmuuh puátuseh. Ko karttimpargo loppâraapoort kiergân majeláá taan ive, puátuseh láá puátimin lase. 

Lasetiäđuh

• Anna Tammilehto blogičaalâ fáádást moonnâm skammâmáánust (linkedin.com, suomâkielân).