Torvolâšvuotâ

Vandârdem ääigi harvii kiävá maggaargin varâlub luhottesvuotâ tâi pärtti. Maŋgii vandârdeijeeh iä ubâ smietâ muuneeld, et sijjân sátáččij keevvâđ mahtnii, ko ovdilgin ij lah keevvâm.

Torvolâšvuotâaašijd ij kannat eissigin máttááttâllâđ eskin talle, ko varâlâš tile šadda. Vaarâtilálâšvuođâi haldâšem váátá ennuv hárjánem já hárjuttâllâm.

Muuneed já karve riiskâid

Kalga jo muuneeld mättiđ árvuštâllâđ, magareh riiskah puáttee määđhist sátáččii leđe, já lattiđ nuuvt, et ij kaartâ vaarâtilálâšvuođáid. Kalga haldâšiđ maaŋgâlágán vandârdemtááiđuid, nuuvtko lyetittettee sundástâllâm, tuulâ cokkiittem, čácáduvvâi moksem, vuosâiše já syeje, ovdâmerkkân etikoođij, rähtim. Ton lasseen máátkán kalga mättiđ väldiđ fáárun anolijd torvolâšvuotân lohtâseijee anokáálvuid já väripurrâmâš já –juhâmâš.

Rahttât viärráámus tábáhtume väärild, ele árvuštâl jieijâd iälšu pyerebin ko tot lii. Vääldi fáárun tuárvi lieggâ pihtâsijd, purrâmâš já juuhâmčääsi, kompas já tiäivás tuállee, tuárvi tärhis káártá, om. olgonlihâdemkáártá, enâdâhkáártá tâi Retkikartta.fi:st printtejum káártá já vuosâišekáálvuid.  Huolât hygieniast, amas puosâškyettiđ tâi eromâšávt jyelgih teikkâ häcci kohhuđ teikkâ puttâniđ unohâsávt.

Luuvâ lase (suomâkielân).

Vaarâtilálâšvuođâst lattii fiätulávt já rávhálávt

Veikkâ ličij-uv rahttâttâm ovdâkietân rahttâtmist kepidâm riiskâid muuneeld, te liijká määđhi ääigi sáttá keevvâđ miinii hemâdâsâid. Jis kárttá monnii varâlii tilálâšvuotân tâi parttâšuvá, kalga mättiđ árvuštâllâđ tiilees já toimâđ fiätulávt já rávhálávt. Taggaar tilálâšvuođâst lii iššeen, jis máttá adeliđ vuosâiše, koččođ iše, toimâđ olâttittee šooŋâst, piäluštiđ jieŋáid koččâmist jna.

Kielestorvolâšvuotâ

Mätkipuhelin, GPS-sajadeijee tâi lijgelyettim jieijâs tááiđuid sáttá šoddâdiđ puástu torvolâšvuođâ toobdâ, mii ij hyenes šoŋŋân mätkipuhelinviärmáduv uulâtmettumist já GPS aaku kuárrándijn lekken tuotâ. Vissásumos lii oppâđ piergiđ ain jieijâs raađijn já mušteđ, et luánduvuoimij vuástá ij kannat tuárruđ.