Aktiviteeteh Aanaar vandârdemkuávlust 

Aanaar vandârdemkuávlu luándu- já kulttuurčuosâttuvah, maaŋgah merkkejum vandârdemkiäinuh já šiev kyeličääsih fäälih uáinámuš já porgâmuš jyehi iveääigi. Vandârdemčuosâttuvváid lii älkkee jotteeđ, mut ráávhu já sijvuuvuotâ lii meiddei finniimist toid, kiäh taggaar aibâšeh.

Kuálástem 

Aanaar vandârdemkuávlu, kote ana sistees ennuv čácáduvâid, lii niävdusij čuosâttâh sehe uštei já uággoi. Kuávlu tobdosumoseh kuálástemčuosâttuvah láá legendarlâš kuávžurjuuhâ Juvduu aaibâs markkân aldasijn já tiäđust-uv Aanaarjävri. Uštem kuálhis Aanaarjäävrist kesi-iijâ piäiváá čuovâst lii feerim, mon ij kuássin vájáldit – já mii puávtáččij leđe njálgásub ko jieijâs koddem vorâs šapšâ tâi suávvil. Šiev ubâ perruu runneuággumčuosâttâh lii Pieggâjävri suullân 8 kilomeetter keččin Aanaar markkânist. Ráávdui uággum ooleest puáhtá tulâstâllâđ Pieggâjäävri láávu kulen já puurrâđ evvisijd.

Uštem várás tun tarbâšah kyelivaljetipšommáávsu ja Meccihaldâttâs stággulove (eraluvat.fi, suomâkielân). Aanaarjäävri várás vuábdojeh meid pivduskuálástemloveh. Uágguđ uážžu almoskuálástemvuoigâdvuođáin (juáhháá vuoigâdvuotâ). Kuálásteijee kalga tärhistiđ kuálástemraijiittâsâid kalastusrajoitus.fi-palvâlusâst. Lasetiäđuh luuvijn já lopekuávluin eräluvat.fi-sijđoin (eraluvat.fi, suomâkielân) tâi Meccihaldâttâs äššigâspalvâlmist.

Vandârdem

Aanaar vandârdemkuávlu kiäinui mield puáhtá vyelgiđ peivimáátkán kuávlu muččâdumos enâduvváid. Aanaar markkân aldasijn Juvduu riddoid čuávvoo Juvduu päälgis (7,5 km) lii ohtâ pivnohumosijn kiäinuin Anarist, já tom puáhtá jotteeđ nuuvt, et kiäinust šadda riggee. Uási pálgáin láá čyevvejum já meid avrajuvvojeh tälviv. Piälppáájäävri päälgis (4,5 km) jotá puáris pecimeecij já mecciláádui čoođâ Piälppáájäävri meccikirho kuuvl. Ocomáá oolâ vist piäsá 9 km kukkosii pálgá mield. Vandârdeijee palhâšuvvoo loppâuási ciägu kuárŋumist – tuoddâr alne láá Aanaar čuálččáámusah uáinuseh kidâ Aanaarjäävri oolâ já Lemmee tuoddâráid. Kiäinui piällást láá aitârdum tulâstâllâmsajeh já peivituveh, main peivivandârdeijeeh pyehtih vuoiŋâstiđ. 

Miällum

Aanaarjävri, kote lii ohtâ Suomâ stuárráámusâin jaavrijn, fáálá merettes ennuv vuolgâsoojijd já kiäinuid. Jäävri kulen puáhtá vandârdiđ peivimacâi, mut puáhtá viettiđ veikkâ ubâ keesi – ige tallegin kiergân tutkâđ ko tuše uási ubâ jäävrist. Ridottes joorŋah, poskis čuálmih, tuháttij mield ponjopeesijd šaddee källeesuolluuh, kukken šiärrájeijee väärih já tuoddâreh mulsâšudeh miälloo uáinusist. Ráávhu lii vises. Aanaarjävri lii vijđes jorŋâidis keežild vátávâš čuosâttâh jävrimiälloi. Šiev jotteemriäidu puávtáččij leđe merâjotemân heivejeijee kaajaak. Aanaarjáávrán uápásmem lii älkkeb, jis čuávu valmâšin vuávájum kiäinuid.

Toid, kiäh lijkkojeh jotelub jotemân, šiev čuosâttâh lii Juvduu. Tom puáhtá lyeštiđ indiankanottáin tâi kuoškâkajakkáin, eereeb vildáht stuččee Njuámmilčoskâs.

Eres aktiviteeteh 

  • Čuoigâm: Aanaar vandârdemsaaveehlätteeh tuálvuh Ocomáá oolâ, Juvduu riidon tâi Piälppáájäävri meccikirho kuuvl. Čyeigee puáhtá vuoiŋâstiđ peivituuvij já tulâstâllâmsoojij kulen, kođeh láá saaveehlättee piällást. Luuvâ lase.
  • Luándukuávdáš: Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida čáitálduvâin puáhtá uápásmuđ tave luándun já sämikulttuurân. Luándukuávdáást tâi Avveel palvâlemsaajeest finnee vandârdemiävtuttâsâid, kuávlu káártáid já puoh tárbulijd luuvijd.
  • Uáinámušâi já uáinusij keččâm: Tobdosumoseh uáinámušah láá Piälppáájäävri meccikirkko, Ocomâš, Piegguáiváš, sämmilij pase Äijihsuálui já hävdieennâmsuolluuh Aanaarjäävrist.
  • Luándun oppâđ: Uápásmuu, maid Siida fáálá škovlâlijd sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáást
  • Tuolmâmpyeráin jotteem: Puáris Menišjäävri maađij enâdâhpyerákiäinu (55 km) jotá Aanaar meccienâduvâi čoođâ. Meccipyeráin vyeijim enâduvâst lii loválâš juáhháá vuoigâdvuođáin. Piso čielgâsávt tiättojeijee pálgáin já vääldi huámášumán iärásijd, kiäh joteh pálgái mield.
  • Kárbáin jotteem: Aanaarjäävri oolâ lii älkkee vyelgiđ hamânijn Anarist, Njellimist, Viäskoonjaargâst já Naŋŋânjaargâst, moi hamânijn láá uápistemtaavluh já ekočuággáh. Suolluin, main láá Meccihaldâttâs aitârdem tuveh, leirâdâttâmsajeh teikkâ uáinámušah, láá ruugah enâmân laddim várás.

Oovtâstpargotááhui palvâlusah

Aanaar vandârdemkuávlu oovtâstpargoirâttâsah uárnejeh maaŋgâpiälásijd luánduaktivitetijd jyehi iveääigi já fäälih ollâtásásijd ijjâdemsoojijd.